Maailma kuulsamate keelekorraldusteoreetikute hulgas on Einar Haugen, Joshua Fishman ja Valter Tauli. Ülesanded · arendada keelekorralduspõhimõtteid, täpsustada kirjakeele normimise aluseid (sh vajaduse korral uuendades asjakohast määrust), selgitada neid kõigile keelekasutajatele · anda ühtseid keelenorminguid ja -soovitusi · koostada keelekorraldusvahendeid (õigekeelsussõnaraamat, keelekäsiraamatud, andmebaasid) · jätkata üldist keelehoolet: tasuta avalikku keelenõuannet mitmes kanalis (telefonitsi, meili või kirja teel, veebis), keelehooldekursusi, avalikke esinemisi ja kirjutisi; tõhustada keeleabi saamise võimaluste tutvustamist · tagada keelekorraldusalane välja- ja täiendusõpe kõrgkoolides 19.Murrete uurimine: põhimõisted ja uurimissuunad. Dialekt - Keelevariant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest, olles
(näiteks eelistab järgarvsõnade kasutust). (Erelt 2001: 23-24) Eestis jaguneb keelekorraldus üld- ja oskuskeelekorralduseks ning nimekorralduseks (Hennoste, Pajusalu 2013: 20). Keelekorraldusega käib käsikäes keelehoole. Kui keelekorraldus annab soovitusi keele rikastamiseks/arendamiseks, siis keelehoole rakendab praktilised toimingud keelekorralduse jagatud soovituste elluviimiseks (Hennoste, Pajusalu 2013: 20). Eelnevast nähtub, et keelekorraldust ja keelehoolet üksteisest eraldi käsitleda ei saa. Eesti kirjakeele normide kujundamise eesmärgiks on saavutada ühtne kirjakeel. Tiit Hennoste ning Karl Pajusalu sõnul on normitud kirjakeel ideaalne süsteem ehk erinevate reeglite kogu ning kõik need reeglid on kirjas kirjakeele sõnaraamatutes ja grammatikates, “Õigekeelsussõnaraamatus” ning “Eesti keele käsiraamatus” ja lisaks keeleõpikutes (Hennoste, Pajusalu 2013: 22). Kuigi kirjakeele norme ei ole kohustuslik
sobi teha näpuvigu. V Keelekorraldus 27 Mis on keelekorraldus Keelekorraldusest rääkides peame siin silmas igasugust teiste inimeste väljendusviisi mõjutamisele suunatud tegevust olenemata selle vormist ja tasemest. Üldiselt on selliselt määratletud uurimisobjekti hulgas kombeks eristada keelepoliitikat, keelekorraldust ja keelehoolet. • Keelepoliitika on enamasti riikliku taseme tegevus, mille eesmärk on kokku leppida ja seejärel mõne üsna kõrgetasemelise õigus- aktiga kohustuslikuks kuulutada üldised põhimõtted: riigikeele valik, selle kohustusliku kasutuse ulatus, seisukohad tõlkimise, ter- miniloome, keeleõppe ja keeleoskuse testimise teemal, suhtumine teistesse keeltesse ja nende mõjusse vms. Keelepoliitika määrab
annaabi.ee 
