raskemaid õpitavaid keeli üldse ning välismaalased jäävad ikkagi oma emakeelt või ingliskeelt kasutama. Kuna need keeled on neil juba selged või neid on lihtsam õppida ning neid saab ka mujal maailmas kasutada. Minu arvamus ning järedus sellele tekstile on siis see, et eesti elades võiks kasutada ikkagi rohkem eesti keelt kui võõrkeelt, sest niimoodi saame ära hoida selle et kaotame oma emakeele ehk eesti keele üldse keelte seast ära nagu on juhtunud mõne keelegi mis hääbus tänu sellle, et võeti kasutusele mõni teine keel mida räägiti rohkem. Ning kui me oma keelt ei hoia siis varsti ongi maailmas nii, et kõik rahvad kas siis soomlased või hiinlased räägivad ühte ja sama keelt ning maailmas oleks keeli kokku maksimum 3. Nendeks keeltes oleks minu arvates võibolla inglise, saksa ja vene keel. Kuigi seda poleks ju vaja igal riigil võiks olla ikkagi oma emakeel mis on praegu ning mis võiks ka edasi olla
Riigieelarve täitmise aruanne 4) AVALIKUSTAMISFUNKTSIOON 5)istungid reeglina avalikud Diskussioon RIIGIKOGU LIIKME STAATUS · LIIKMETE ÕIGUSED Osaleda Riigikogu töös(istungid,algatused,hääletused,arupärimised,sõnaõigus,jne) Osaleda fraktsioonide ja komisjonide töös Saada töötasu · VABA MANDAADI PÕHIMÕTTE Ei ole õiguslikult seotud keelegi juhistega,sh välijate siiski jääb poliitiline vastutus Puuduvad võimalused mistahes ,,lepinguteks" selle põhimõtte vastu Erakondlik vüi fraktsiooni kuuluvus ei mõjuta liikmelisust Praktikas siiski rahvast ja erakonnast distantseerumine piiraztud 1)VALITSUSE FUNKTSIOONID 1)POOLITILISE JUHTIMISE FUNKTSIOON · Leadership vs administration
Küsimus: Kas majanduslikud asjaolud on ka vabaduse takistajateks? Kas töötus ja vaesus teevad inimesi lihtsalt võimetuks või mitte-vabaks. Vastused: Liberaalid eitavad, sest vabaduse piiramine leiab aset ainult siis, kui keegi kavatsuslikult takistab. Sotsialistid jaatavad, sest vaesed kapitalistlikus ühiskonnas pole vabad. Ähvardused: Ähvardamine, ebameeldivus ei piira vabadust, sest tema tegevuse sooritamine pole keelegi teise isiku poolt võimatuks tehtud. 6. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Mõttevabadus peab olema täielik. Ei tohi midagi keelata. Kui mingi arvamus on väär, siis tuleb otsida õiget, mis asendub väärt (mitte keelata väärt). Tõese arvamuse keelamine tähendab, et inimeste seas valitseb väär arvamus. Milli põhjendused kõnevabaduse poolt (tsensuuri vastu): .. Vabadus tõde õnn
John Finnis (1940) määratles seitse inimtegevuse põhiväärtusi ehk hüve, mis on objektiivsed, fundamentaalsed, absoluutsed ja endastmõistetavad, millega inimesed oma eluotsuseid tehes ikka arvestavad [Jõgi 1997, lk 60-61]: elu, teadmised, mäng, esteetiline kogemus, suhtlemine/sõprus, praktiline mõistlikkus, usk. Loomuõiguse universaalsete ja muutumatu printsiipidele vastavad absoluutsed inimõigused ja kohustused: mitte kedagi ei tohi piinata; keelegi elu ei tohi ohverdada mingi kaugema eesmärgi nimel; kellelegi ei tohi otseselt valetada; kedagi ei tohi hukka mõista teadlikult vale süüdistuse alusel; kelleltki ei tohi võtta tema sigitusvõimet; kõigiga võib väärikalt arvestada, kui otsustatakse üldise heaolu küsimusi [Jõgi 1997, lk 63]. Loomuõigus näitab, et seadusloome on tegevus, mis saab ja peab põhinema eetilistel printsiipidel. Ebaõiglased seadused ei oma moraalset autoriteeti inimestel ei ole
annaabi.ee 
