30. Kõneaktide teooria - John Langshaw Austin visandas 1950ndatel kõneaktide teooria, mida hiljem täpsustasid ja arendasid edasi John Searle ("Speech acts"; 1969), Paul Grice, Peter Strawson, William Alston jt. Austini kõnelemisteooria rõhutab varem mitte tõsiselt võetud asjaolu, et kõnelemine on alati ka tegevus ning on alati sõltuv konkreetsest olukorrast. See teooria mõjutas analüütilist keelefilosoofiat ja keeleteadust tugevalt, sest kõnetegude (performatiivsete kõneaktide) olemasolu heitis uut valgust kommunikatsioonile ning keele toimimisele. Performatiivne kõneakt on näiteks: "Käesolevaga kuulutan ma teid meheks ja naiseks" või: "Ma ristin sind ...". Lausumise hetkel luuakse "tõsiasi maailmas". 31. Kommunikatiivsed lausetüübid Kommunikatiivsed lausetüübid on lausetüübid, mida eristatakse suhtluseesmärgi järgi. Laused tähistavad mitmesuguseid
b) normide tõlgendamine-rakendamine kuni üksikjuhu õigusele vastava lahendini välja; c) juriidilise mõiste ja süsteemi moodustamine (selle abil püütakse kujutada kogu kehtivat õigust ühtse mõistete-normide süsteemina. Loetletud ülesannete täitmist tagab moodsale keeleanalüüsile orienteeritud analüütiline jurisprudents. Tänapäeva analüütiline jurisprudents ja sellega seotud praktiline juriidilise argumentatsiooni teooria koormab täna üha enam moodsat keelefilosoofiat ennast. Õiguse tõlgendaja saab oma tööd alustada siis, kui ta käes on mingi osa objektiivsest (antud juhul ius scriptum ehk kirjapandud Õigus) või ka kunagi kehtinud õigusest. Keelefilosoofiline lähenemine õigusteaduse metodoloogias on seotud kirjalike allikatega. Samas õigus ja keel on seotud nii kujapandud keelepildi kaudu kui ka suulise õiguskeele kaudu. Suuline ja kirjapandud õiguskeel on omavahel mitte ainult tihedalt seotud, vaid nad mängivad võrdset
arvamus ja ta usaldab sel teemal kasutaja arusaamis- ja otsustusvõimet rohkem kui muid võimalikke allikaid, ei ole ju vaja tervet raamatut välja anda, eriti mitte sõnastikku, mis traditsiooniliselt ju ongi just sõnatähenduste kirjapanemise ja otsimise koht olnud. Kokkuvõte kolme viimase vastuväite vastuväidetest: sõnastiku koostamisele saab leida teoreetilise põhjenduse ainult juhul, kui selleks oluliselt lihtsustada nii keelefilosoofiat, semantikateooriat (jättes selle pragmaatikaga ühendamata) kui ka konkreetsete sõnade tähendusi ja omavahelisi tähendussuhteid. Siinkirjeldatav onomasioloogia ehk teh- niline mõistelisus ongi just sellel otstarbel tehtud teoreetiline lihtsustus, mis aitab koostajal ära teha vajalikke praktilisi lihtsustusotsuseid. Mul on sõnapõhine sõnastik juba valmis, mis ma nüüd teen? Soovitame teisendada sõnastiku mõistepõhiseks, tulevased parandused
annaabi.ee 
