Vali järgmistest üks teema 11. J. V. Veski keelekorralduslikud põhimõtted lk 109 – 110 - otstarbekus, süsteemsus, kõik arendamiseks vajalik leidub keeles endas. 12. J. V. Veski sõnavara arendajana - nt soojalembene bioloogias (kr thermophilos), hulktahukas matemaatikas (kr polyedron), käendus (vn порука) õigusteaduses, taandareng (sks Rückbildung) ja kaljukass (norra fjellfross) zooloogias, praegu eelistavad zooloogid sõna ahm). 13. J. Aaviku keelearenduse põhimõtted, lk 106 - Keeleuuenduse aluseks oli J. Aavikul kolm põhimõtet: otstarbekus, ilu ja rahvuslik omapära. Vastuoluline koosmõju nende rakendamisel tagab keele püsimiseks vajaliku muutumise. J. Aavik modelleeris ideaalset rahvuskeelt ruumilise kompositsiooni põhimõttel: ta soetas uuteid nii lünkade täiteks kui ka halbade keelendite asemele või neile abiks. 14. J. Aavik sõnavara rikastajana, lk 107 + konsp - Aavik tõi kirjakeelde
saj algul.eesti keeles on tugevust normitud ortograafia ja morfoloogia, vähem sõnavara ja veelvähem süntaks. Normikeelt kasutatakse peamiselt kirjas ja avalikus suhtluses.John Joseph on öelnud, et normitud keel pole kellegi emakeel. M.Stubbs on öelnud, et normikeel on kindla sotsiaalse kihi emakeel: haritud kesklassi oma. Normikeelel 3 seisundit: tunnusteta, ametlik keel, riigikeel. keelearendus/keelekorraldus normikeel tuleb luua keelearenduse abil. Praktiline keelearendus algas 16-17 saj kui loodi keeleakadeemiad, eestis hakati rääkima sellest 17. saj piiblikonverentsidel. Tauli ,,Keelekorralduse alused" 1968 avaldatud. Keelearendus püüab lahendada rahvuskeele probleeme ning selle kaudu püütakse juhtida , muuta või säilitada keelelist normi ja keele staatust. Teine keelekorralduse aspekt on keelereform , mille eesmärk muuta nr tähestikku, kirjaviisi, grammatikat jne. 19-20 saj väga palju keelereforme.
Nt reklaam. Nt Inimene ei osanud arvestada usakeeles rääkides, et vb britt ei saa aru. Rakendus · keeleõppes- kuidas ma õpetan keeleüksusi kokku sobima · pedagoogiline suhtlemine- mil viisil tunnustan, kuidas panna laps seda tegema, mida ta vb ei tahaks teha. Selgitada, selgitada, selgitada! Nt Miks peab ütlema tere? Viisakuse pärast ei ole vastus · Õppekirjandus sakib. Õppigu psühholingvistikat. · Kõnearenduse ja keelearenduse aluseks on taseme hindamine. Teadus sellest, kuidas aru saada, edasi anda jms. 1. loeng. Kõnetegevus · üks kognitiivse PSL harudest 3. etapp eksole · Alus- Võgotski tegevusteooriast. · Tegevus on inimese käitumine, aktiivsus. - praktiline tulem- soki kudumine. Praktilisest tegevusest saab alguse vaimne tegevus ja suhtlemine. Mida rohkem me tegevuse juurde räägime, seda rohkem areneb intellekt jms. - vaimne eksamiküs saab selgeks
annaabi.ee 
