baasil. Eesti keeles algab normikeele arendamine reformatsiooniga, kirjakeel saab iseseisvaks 20.saj algul.eesti keeles on tugevust normitud ortograafia ja morfoloogia, vähem sõnavara ja veelvähem süntaks. Normikeelt kasutatakse peamiselt kirjas ja avalikus suhtluses.John Joseph on öelnud, et normitud keel pole kellegi emakeel. M.Stubbs on öelnud, et normikeel on kindla sotsiaalse kihi emakeel: haritud kesklassi oma. Normikeelel 3 seisundit: tunnusteta, ametlik keel, riigikeel. keelearendus/keelekorraldus normikeel tuleb luua keelearenduse abil. Praktiline keelearendus algas 16-17 saj kui loodi keeleakadeemiad, eestis hakati rääkima sellest 17. saj piiblikonverentsidel. Tauli ,,Keelekorralduse alused" 1968 avaldatud. Keelearendus püüab lahendada rahvuskeele probleeme ning selle kaudu püütakse juhtida , muuta või säilitada keelelist normi ja keele staatust. Teine keelekorralduse aspekt on keelereform , mille eesmärk muuta nr tähestikku, kirjaviisi, grammatikat jne
· pole aktiivselt ja laialdaselt kasutatav, sest suur osa ei valda seda korralikult · kasutatakse kirjas ja avalikus suhtluses Normikeele 3 seisundit: tunnusteta NK, ametlik keel, riigikeel. John Joseph NK ei ole kellegi emakeel, lähtub NK sõnavarast ja süntaktilistest konstruktsioonidest. Michael Stubbs NK on kindla sots grupi emakeel >> haritud keskklassi oma, lähtub igapäevasest keelekasutusest. KEELEKORRALDUS Keelekorraldus seostub normikeelega. Keelearendus algas 16.-17.saj. Mõiste language planning(LP) tuli kasutusele Uriel Weinreichi ja Einar Haugeni poolt. · Proovib lahendada keeleprobleeme antud ühiskonnas · Keelereformi eesmärgiks on muuta kirjaviisi, grammatikat, sõnavara · Corpus planning ehk keelekorraldus-tegevus, mis mõjutab keelt kui süsteemi (arendamine, reeglistamine) · Status planning ehk keelepoliitika-maine ja keelekaitse Fergusoni 3 etappi:
(.) Kahele poole vaatavad konstruktsioonid: · kas sis on: mingit nagu: (.) `ööelu toimub ka seal et oskate `öelda mingit a) sõnaotsimise vahend b) liigendavad lausungid tükkideks Vooru ja TCU ehitus on määratud eelkõige pragmaatiliselt, st · nad peavad sobima kontekstiga (nt küsimusele järgneb vastus) · kuid mitte ainult (nt vastuse grammatiline ehitus omakorda on osaliselt määratud küsimuse tüübi poolt). 5.1. Keelekorraldus ja normikeel Keelearendus/keelekorraldus: · Normikeel tuleb luua. Sellega seostub keelekorraldus/keelearendus (language planning) · Praktiline LP algas 16.-17. sajandil, kui loodi keeleakadeemiad (Prantsusmaa, Hispaania, Rootsi), mis pidid hoolistema keele puhtuse eest. Ka Eestis vaieldi õige ja puhta eesti keele üle juba piiblikonverentsidel 17. sajandil. · Klassikud: norralane Einar Haugen, ameeriklane Charles Ferguson, sakslane Heitz Kloss
annaabi.ee 
