geneetiliselt väga erinevad ning mittesugulaskeeli kõnelevad rahvad lähedased. • Suured kultuurilised ja geneetilised erinevused Uurali rahvaste vahel panevad mõtlema, kas keelesugulust ei tähtsustata üle. • Võib-olla ei pärinegi Uurali keeled ühisest algkeelest, vaid on muutunud pikaajalise tiheda kontakti tõttu sarnaseks. • Seda hüpoteesi on hakatud kutsuma Uurali keelepõõsa teooriaks. • Kuna Uurali keelte puhul ei ole võimalki põõsateooriat keeleandmetega tõestada, on suur osa keeleteadlasi jäänud siiski vana keelepuu juurde. Käänete UURALI KEELTE ERIPÄRA • Suur käänete hulk. arv eesti 1 • Uurali keeled kasutavad tunnuseid ja 4 muutelõppe seal, kus indoeuroopa keeled soome 1 kasutavad omaette sõnu. 5
võrd, et moodustavad keeleliidu, nimetatakse sulandumis- ehk ses veerus on esitatud nende uurali rahvaste arvukus, mille põhiasuala jääb konvergentsiteooriaks. Venemaa Föderatsiooni. Tabeli teises veerus on samade rahvaste emakeele- Kuna uurali keelte puhul ei ole võimalik konvergentsiteooriat oskuse protsent: näiteks, milline osa end karjalaseks nimetanud inimestest keeleandmetega tõestada, on valdav osa keeleteadlasi jäänud oskab karjala keelt. Kuna 2002. aasta rahvaloenduses emakeele oskust ei vana keelepuu- ehk divergentsiteooria juurde. Ainult üksikud küsitud, siis pärineb see näitaja eelmisest rahvaloendusest 1989. aastal. soomeugri keelte uurijad Soomes, Eestis ja Ungaris peavad Tabeli arvud näitavad, et uurali rahvaste hulgas on selliseid, keda ähvardab
teoreetilisest taustast. Mudeli ennustusvõimet võib võrrelda ilmateateks kasutatavate meteroloogiliste töötamisega / edukusega. Keeleandmete mudeldamise eesmärgid: talletatud info töötluse olemus = olemasolev info ja teadmised ning see, mida oleme suutelised sellega tegema – nende olemust uuritaksegi, nt mis on mentaalsed representatsioonid? mida nendega tehakse? mentaalsete representatsioonide olemus – mis toimub ajus keeleandmetega? mudeli väljund on sel juhul keeleline väljend. kas mudel võimaldab reegleid, üldistusi, mis on olemuselt abstraktsed ja sümbolilised ning viitavad keelelistele kategooriatele, nt inglise keele mineviku moodustus. Psühholingvistika tuntumad mudelid: 1) Logogeni mudel – sellel on eelkõige ajalooline väärtus. Autor on Morton (1969). Logogen = vahend, mis kogub infot sõna esindatuse kohta füüsilises maailmas (nt trükis, eelkõige kehtiski teksti
keeleüksuste distributsioon (st kõnevoolus nende koosesinemise võimalusi määratlevad reeglid). Alles pärast keeleüksuste kõigi distributsioonireeglide kindlakstegemist kõnevoolus võimalik koguda objektiivseimat ja täpseimat informatsiooni nende funktsioneerimie kohta süsteemis; esindab formalistlikku meetodit ei arvestata tähenduse kategooriaid. ERINEVUS GLOSSEMAATIKAST: distributsionalistid tegelevad konkreetsete keeleandmetega; glossemaatikud jätavad aga keele materiaalse (häälikulise) aspekti kõrvale. 2.Harvardi koolkond = Jakobson Ameerikas fonoloogilised uurimustööd, mis põhinevad distinktiivtunnused uurimisel 3.Transformatsoorne grammatika N. Chomsky 4.Generatiivne lähenemine Morris Halle, tõi generatiivse lähenemise fonoloogiasse 54. Generatiivse lingvistika teooriad Keeletaduse uurimisobjektiks peaks olema inimese keelepädevus. Seotud narratoloogiaga. N
annaabi.ee 
