oletusi/hüpoteese, mis põhinevad testil või korpusanalüüsil, selle tulemuste analüüsil ja mudeldamisel. Kui mudeli väljund on inimese käitumine (keeletöötlus vm) on sarnased/samad, on mudel õnnestunud = kui mudel ja inimene käituvad sarnaselt, on mudel õnnestunud. Uurija hüpotees sõltub väga oluliselt tema teoreetilisest taustast. Mudeli ennustusvõimet võib võrrelda ilmateateks kasutatavate meteroloogiliste töötamisega / edukusega. Keeleandmete mudeldamise eesmärgid: talletatud info töötluse olemus = olemasolev info ja teadmised ning see, mida oleme suutelised sellega tegema – nende olemust uuritaksegi, nt mis on mentaalsed representatsioonid? mida nendega tehakse? mentaalsete representatsioonide olemus – mis toimub ajus keeleandmetega? mudeli väljund on sel juhul keeleline väljend.
Mis on Sinu arvates ühe või teise ainestiku eelised? Küsib hüpoteetilise olukorra järgi: mis meetodiga ma „seda“ koguksin? Keelekasutuse uuringutes tuntakse erinevaid ainestikutüüpe, nagu intervjuu, argivestlused, osalusvaatlustel põhinevad ainestikud, päevikumärkmed, ankeetküsitlused, eksperimendid, kirjalikud tekstid, autobiograafiad, helimaterjalid, raadio- ja telesaated, e-kirjad jne. Tõenäoliselt nõustub iga empiirilise ainestikuga töötav uurija väitega, et ideaalset keeleandmete kogumise meetodit ei ole olemas. Artiklis käsitletakse intervjueerimise ja intervjuuainestike spetsiifikat keeleuuringute eesmärkidest ja vajadustest lähtuvalt. Vaadeldakse selliseid empiiriliste uuringute põhiprobleeme nagu vaatleja paradoks, intervjueerija ja intervjueeritava suhe ja koostöö ning nende vastastikune mõjutamine. Nimetatud aspektid on tegurid, millest oleneb keeleandmete kogumise edukus.
pikkusega tekst põhimõtteliseltki niisugust muutlikkust kogu selle mitmekesisuses kajastada. 29.2 Vastuolude näiteid Üks koht, kus erinevused kipuvad ilmsiks tulema, on keeletehnoloogia arendamine. Kui inimene saab tänu oma leidlikkusele ja paindlikkusele aru ka loomingulist tõlgendamist vajavast keelekorraldusallikast – grammatikakirjeldusest või sõnastikuartiklist – siis masin sellistega toime ei tule, vaid käitub täpselt talle sisendiks antud keeleandmete kohaselt. Kui selgub, et masina keeleline käitumine pole inimesele vastuvõetav, näiteks hääldab kõnesüntesaator ebaloomulikult või pakub speller kõlbmatuna näivaid soovitusi, siis võib see muude põhjuste hulgas osutada ka asjaolule, et masina loomise või treenimise aluseks olnud andmed ja/või teoreetilised seisukohad pole olnud „täies ulatuses tegelikkusega kooskõlas” (Kaalep 2010: 109). Muidugi leidub hulgaliselt sõnavara erinevusi, et sõnu kasutatakse
annaabi.ee 
