Uurali keeled jagunevad soome-ugri ja samojeedi haruks. Eesti, soome, karjala, vadja, vepsa, isuri, liivi keel kuuluvad soome-ugri keelte läänemeresoome harusse. Eesti keele lähim sugulaskeel on vadja keel. Loomuliku keele süsteemis on hääldusel teiste keeletasandite suhtes põhjapanev (~ primaarne) roll vähemalt 2 põhjusel: 1) hääldus on kehaline (~ füüsiline); 2) temale tuginevad kõigi ülejäänud keeletasandite väljendusvahendid ja nendes toimuvad keeleajaloolised muutused. Foneetika laias tähenduses märgib kõiki hääldusteadusi. Foneetika kitsamas mõttes tegeleb kõne täppisuuringutega ning ta vastandiks on fonoloogia ehk õpetushääldussüsteemi(de)-st. Eksperimentaalfoneetika all mõeldakse tavaliselt foneetikat kitsamas tähenduses. Kõnemoodustust (kõneelundite tööd) uurib artikulatoorne foneetika, kõnesignaalide analüüsiga tegeleb akustiline foneetika, kõnetaju uurimisele on spetsialiseerunudtajufoneetika.
Süda nagu verigi kujutas endast erilist jõukontsentraati. Henriku kirjelduste kaudu ei saa väita, et milline oli paganate seos Tarapitaga- jumalus oli ta kindlasti; võimalik, et sõjajumal. Henrik toob jumala nime kui palvehüüuna(Taar avita). Eestlastel puudus panteon, aga nad tegelesid ennustamisega-liisu heitmine(jumal saab avaldada oma tahet). Baltimaade rahvastel oli enne saksa-taani vallutusi kokkupuuteid ristiusuga nii Idast kui Läänest- arheoloogilised ja keeleajaloolised materjalid. Arheoloogiliste materjalidega ei ole võimalik otseselt määrata ristiusu mõju ja levikut. Kindlamaid tõendeid annab keeleteadus. Kohalike keeles on laenatud sõnu. See näitab, et ortodoksel kirikul olid läänemeresoomlastega juba enne 13. sajandit kontaktid. Henrik annab korraliku ülevaate paganate ristimisest. Oluline oli kuradist lahtiütlemine, siis tuli pühitsetud veega piserdamine. Siiski jäi ristitute hulk üpris väikseks, kuigi Henrik oma kroonikas
Varauusaeg: B. Russowi kroonika (jaanipäeva, usutualitused Pirita kloostri juures), jesuiitide materjalid + A. Possevino. Rootsi aeg: Kirikuvisitatsioonide materjalid, nõiaprotsesside materjalid. Arheoloogilised materjalid – Kalmed ja matmiskombed, kuidas maeti, mida kaasa pandi, pühakohad. Paiknemisanalüüs, kaevamistulemused. Arheoloogilised leiud, mida pandi surnutele kaasa, kui palju. Pühapaikades vaadatakse, mida ohverdati. Ornamendid ja mustrid ehetel ning nende tõlgendamine, Keeleajaloolised allikad – usundilise tähendusega sõnade analüüs. Sõnatüve etümoloogia/päritolu. Tähendused, sh erinevates keeltes. Uurimisloost ja üldistustest Kristjan Jaak Peterson Uurimine algab uurija tõlgendustega. Kõige varasem tõlgendaja oli Kristjan Jaak Peterson, kes tõlgib „Mythologia Fennica“. Laiendatud tõlge – ümberjutustus, märkmed. Toob Soomest sisse erinevaid jumalaid ja mütoloogiategelasi (Vanemuine), paneb aluse pseudomütoloogiale Eestis. Friedrich R. Faehlmann
annaabi.ee 
