d) edendada filoloogide akadeemilist suhtlemist ja ühisüritusi, samuti nende koostööd eesti keele huvilistega. § 3. Oma eesmärkide taotlemiseks Emakeele Selts: a) koondab isikuid, kes oma tegevusega tahavad seltsi ülesannete täitmisest osa võtta; b) korraldab koosolekuid ja konverentse ning muid teaduslikke ja populaarteaduslikke kokkutulekuid, näitusi ja tuluüritusi; c) korraldab keeleainestiku kogumist; d) üllitab oma aastaraamatut või teadusajakirja ning teisi lingvistilisi ja muid seltsi eesmärkide kohaseid trükiseid; e) teeb koostööd teiste organisatsioonidega, samuti teadusasutuste ja kõrgkoolidega kodu ja välismaal, ning vahetab nendega väljaandeid; f) peab raamatukogu, kogub käsikirju, fotosid ja salvestisi; g) peab seltsi liikmete ja lepinguosaliste jaoks uurimis ja andmetöötlustehnikat;
ja muust keeleuurimisest esimene eesti keele uurimise ajalugu. Põhines Kesk-Eesti murdel. Osad: häälikuõpetus, tuletusõpetus, vormiõpetus ja lauseõpetus. Häälikuõpetuse osas kirjeldatud eri murrete foneetilisi tunnuseid ja häälikulisi variante, samas palatalisatsioon ja vokaalharmoonia. Väldete eristamine. 1876 ,,Aus dem inneren und äusseren Leben der Ehsten": grammatikast ülejäänud kogutud keeleainestiku väljaanne, sisaldab vanasõnu, kõnekäände, mõistatusi, mänge, kombeid ja uskumusi, hellitus- ja vandesõnu jms. Kirjeldused täienduseks sõnaraamatule sõnaraamatus ei olnud võimalik kirjeldada kõiki mõisteid nii põhjalikult. On kirjeldanud sünni, surma, kosimise, pulmadega seotud kombeid ja laule,majanduse ja põlluharimisega seotud tavasid, ilmaennustusi ja tähtpäevade tähistamist, rahvameditsiini ja nõidumist. 6. Mihkel Veske. Tõi Eestisse võrdleva keeleteaduse
Tekst = keelekasutuse väljund sõnast raamatuni, tähenduse realiseerumise koht/protsess Diskursus tekst koos kontekstiga Tekstilingvistika- 1970. aastate alguses sugenes lause aktuaalse liigenduse teooriast lähtuv tekstilingvistika. Oluliselt muutus keeleteaduse põhitaotlus: keelestruktuuri asemele seati esiplaanile keele suhtlusfunktsioon (keelelise suhtlemise teooria). Kujunes pragmaatikateooria (semantika). 1970. aastail hakati keeleainestiku süstematiseerimises ja grammatilises analüüsis grammatikate, sagedus-, pöörd- ja muude sõnastike koostamises ning foneetikauurimises laialdaselt kasutama arvuteid, 1980. aastaiks jõuti keeleandmepankade moodustamiseni. Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (nt no, noh jts) uurimine 89. Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist
6) intervjueerija ja intervjueeritav kontrollivad koos intervjuu tempot ja suunda; 7) vastuste interpreteerimiseks on oluline intervjuu sotsiaalne kontekst ehk toimumiskoht, osalejad jne; 8) intervjueerija kohandab ennast rääkijate normide ja keelekasutusega. Intervjuu käigus ei saa loomulikku keelt nagu saaks argivestluses (nt salaja lindistades). Uurija mõju ei ole võimalik vältida ka kõige põhjalikumalt ette valmistatud keeleainestiku kogumises. Uurija mõjutab ainestiku kujunemist ainuüksi sellega, et ta on sunnitud tahes-tahtmata intervjuu käiku sekkuma, esitama intervjueeritavale suunavaid ja täpsustavaid küsimusi, võibolla ka ebameeldivaid küsimusi. II. Kirjakeele uurimisel kasutatavad korpused. Veebis olevad korpused on mugavad, tuleb lihtsalt sisse trükkida sõna/fraas, mida uurida soovid. Nii saab nt uurida sõna mööda esinemist kas nimisõna ees või järel). Kuna
annaabi.ee 
