Der Nationale Volksarmee, üks kõige arenenumatest sõjavägedest Varssavi pakti piires. Selle osad olid: 1. Maavägi (Landstreitkräfte) 2. Merevägi (Volksmarine People's Navy) 3. Õhuvägiõhukaitse (Luftstreitkräfte/Luftverteidigung) 4. SDV piirikaitse (Grenztruppen der DDR) Iga mees teenis kaheksateist kuud kohustuslikus sõjaväeteenistuses. Meditsiiniliselt sobimatutele ja sõjaväeteenistusest keeldujatele oli olemas Baueinheiteni ehitusüksused, mis loodi 1964. aastal vastuseks poliitilisele survele, mida avaldas Protestantlik kirik SDV-le. Ida- Saksamaa sõjaväe alla kuulusid ka poolsõjaväelised reservväed nagu näiteks Töötava Klassi Võitlusgrupid (Kampfgruppen der Arbeiterklasse) ja riigikaitse ministeeriumi poolt ,,Partei Kilp ja Mõõk" (Schild und Schwert der Partei). Majandus Saksa DV ala sai II maailmasõjas rängalt kannatada, kuid majandus ja ehitised taastati lühikese ajaga
See puudutab vaid põllumajandust. Talude asemele rajati ühismajapidamised ehk kolhoosid. Üks kolhooside rajamise põhjus on kontroll inimeste üle. Kõige tähtsam põhjus oli tegelikult see, et oli vaja raha, kuna vaja oli industraliseerida, näiteks osta tööpinke. Raha saamiseks hakati müüma teravilja, sest vilja oli kergem saada kolhoosist kui talupoegadelt. Inimestele oma majapidamiste kaotus ei meeldinud, nii üritati vältida kolhoosi minekut. Keeldujatele pandi kõrgemad maksud, jõukamatele pandi nimeks kulakud ning nad küüditati. Küüditamine oli üks abinõu talupoegade vastupanu murdmiseks. Tegelikult ei olnud kolhooside tootlikus kõrgem, vaid oli madalam. Siiski võeti sealt ära rohkem vilja kui enne taludest. Alguses oli kolhoosiliikmete töötasu väga madal, kui üldse oli tasu. Et tagada tööjõud, kehtestati passireziim. Passis oli koht, kuhu löödi pitsat ja sissekirjutus. Sellega tegeles miilits
aega ning seetõttu muutuski Rooma tõeliselt suureks riigiks. Mida roomlastel õppida? Head seadused, mis reguleerivad inimeste võimuloleku aega. Kaks vastandikku gruppi aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat. Uus-Rooma vabadus 17.saj Inglismaal Parlamendi ja kuninga vastasseis: millised õigused ühel v teisel poolel peaksid olema? 1610-1614 kuningas kehtestas Parlamendi nõusolekut küsimata tollimakse, apelleerides krooni eesõiguse. 1628 riiklik sundlaen, keeldujatele vangistus. 1630. aastatel laevamaksu muutumine üldiseks maksuks. 1642- viie Parlamendi liikme vangistamine. Parlamendi eestkõnelejad hakkasid kasutama mõistet orjus. 1642- võimukriis ja kodusõja algus. Maaväe küsimus Parlament võttis selle juhtimise enda kätte. Kuningas viivtas vastava seaduse heakskiitmisega. Parlament eitas kuninga veto-õigust. Kuningas : ilma veto-õiguseta pole ta enam Inglismaa kuningas.
annaabi.ee 
