Likvideeriti enamik väikeseid ajakirjandusväljaandeid Kujutava kunsti ette seati ül " vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest ning ülistada nõukogude võmu" Teatrites,kinodes ja kontsertitel asendati senine repetuaar nõukoguliku loominguga,lubades Eesti ja välisautori teoseid esitada vaid piiratud ulatuses. Algas varaseimate kultuuriväärtuste valikuline hävitamine (purustati mälestussambaid,keelat osa raamatuid jne) Repressioonid (4) Esimesed arreteerimised said teoks juba 17. juunil,kuid tõelise hoo omandasid need pärast Eesti inkorporeerimist. Kuni 1940.a lõpuni kadus üle 1000 inimese,sh riigi endine poliitiline juhtkond,majandusmehed jne. 1941 laienes arreteerimine veelgi.Vangistati kõikidesse rahvasketsidesse? kuuluvaid inimesi. Repressiivpoliitika kulmuneerus 1941.a 14 juunil massiküüditamisega 3 Balti riigis
täitmiseks, tööandja juhib inseneri tegevust, kohtleb teda professionaalselt · tööandja korralduslikud õigused · töövõtja tehnilised õigused · insener pakub alternatiivid, ettevõtja valib alternatiivide vahel Moraalsete dilemmade raskusastmed: · ebaseaduslik tegu rikub seadust tööandja ei saa kohustada, insener ei tohi teha!!! kohtus pole käsk õigustuseks · eetikakoodeksiga vastuolus olev tegu (mis seadusega keelat' pole) tööandjal pole õigust sundida selleks · inseneri südametunnistusega vastuollu minevad (muude kriteeriumite kohaselt OK) keerulisimad tööandja võib sundida seda täitma Ebaeetilisest juhist tuleb viivitamatult infoermeerida võime. Juhatuse ignoreeriva suhtumise korral inseneri otsustesse valik · kas püüab probl. lahendada firmasiseselt · jätkab tööd,kuid informeerib võime · lahkuda protesti märgiks
kõrget viilu kaunist teravkaarelis petikud ja neliksiirud.praegu teravkaar aknad said oma muudet kuju 19.saj (profaanhoonetele iselom neljakand aknad). Gildi uksed-tammepuust ja sepanaeltega üle löödud, uksepoolt on 15.saj pärit lõvimask pronksist uksekoputid. I kor 2-lööv eeskoda ja suur võlvitud saal. Oleviste gild-tähtvõlvid saal (Mustpeade Vennaskonna hoone ümber ehit renessanssstiilis. Kuni 15.saj ehit elamuid puidust aga 1433.a all-linna hiigeltulek,keelat vanimad kiv majad pärin seega 15.saj. keskaegn elumaj on 3nurxe sadulkatusega, tihedast teise maja kõrvale. Majad olid sarnased,õige oli ehit nii nagu teised samast seisust inim olid ehit. Kordusid mõned-ül kaunistada- 1 motiive on kõrge teravkaareline petikniss. Kui maja ukseni viis trep(etikuosa) seisid kõrval etikukivid, mis kands omaniku nim, vappi, majamärk, sümbol textid v kujut. Sisekujund: olulisim korrus oli I- asus tähts rum eeskoda(Diele) ning ainuk
le: Selge käsuliin Kannavad eraldusmärke (tsiviilisikutest eristamine; kahtluse korral tsiviil) Kannavad avalikult relvi Peavad oma tegevuses kinni rv-se õ-se normidest Sõjapidamisviisid ja -vahendid: humanitaarõ-se põhiprints-d (tavaõiguslikud): Humaanse kohtlemise prints Tsiviilelanike ja -objektide kaitse ning vahetegu, st ei tohi kasut relvi, mis ei erista. Piiratud õ valida relvi, nt keelat, mis põhj liigseid vigastusi või õigustamatuid kannatusi. Piirangud 4: Rünnakud tsiviilide vastu; vägivald või sellega ähvard hirmutamise eesmärgil; rünnakud tsiviilobjektide vastu; v.a. kui neid kasut vaid sõjalistel eesmärkidel. Looduskk-a kaitse laiaulatuslike, pikaajaliste ja raskete kahjustuste eest. Keelat vahendid. Ei tohi rünnata ohtlikke seadmeid ega rajatisi (nt tamm, pais, elektrijaam) isegi kui need
■ mõlema kubermangu ette ühine asehaldur, raed ja rüütelkonnad laiali; ■ pearahamaks, hingeloendid (rahvaloendus); ● 1784. aastal pearaharahutused, Räpina puuaiasõda. ● Kultuur: ○ Saksa kultuuriruumi mõjud; ○ pietism: ■ 1739. aastal piibli tõlge, A.Thor Helle. ○ hernhuutlased ehk vennastekogudused: ■ Tallinna Paap, keelat ära 1743. aastal. ○ valgustus ehk ratsionalism: ■ A.W. Hupel ja P.E. Wilde 1766.-1767. aasta I eestikeelne ajalehk “Lühhike õppetus..” ○ haridus: ■ 1765. aastal Liivimaa maapäeva koolikorralduse kava; ■ 1731. aastal I maarahva kalender. 19. SAJAND, LÄHTEMEISTRID, KUNST EESTIS Baltisaksa kunst Eestis Baltisaksa kunst:
annaabi.ee 
