lähistroopiline(Vaheme Kreeka Pähklipuu ri) Itaalia Korgipuu Hispaania Oliivid Tsiili Viigipuu Tamm Niiske Hiina Mahagonipuu 15-20 m3/ha lähistroopiline(Florida) USA Eukalüpt Jaapan Kebratso Brasiilia Araukaaria Austraalia Bambus Ekvatoriaalne Brasiilia Sandlipuu Kuni 50 m3/ha vihmamets Indoneesia Punane puu Röövraie Kongo DV Dekapuu Mehhiko Herea Boliivia Palm
· Pindala asustuse ja põllumajanduse käigus oluliselt vähenenud · Aastane juurdekasv 5-10m³/ha · Lõuna osa valitsevad laialehelised metsad pöögi-, tamme-, vahtra ülekaaluga · 80% lehtmetsadest paikneb Ladina- Am.(51%), Aafrikas (15%), Kagu- ja Lõuna Aasias (15%) LÄHISTROOPILISED METSAD 1. NIISKED · Mandrite idaosas · Aastane juurdekasv 15-50 m³/ha · Liigirikkad, peamiselt okaspuud ja kõvad leht- ja väärispuud (Nt. mahagon,eukalüpt, kebratso, arukaaria, loorber, kampripuu jt) 2. KUIVAD · Mandrite lääneosas arukaari · Intensiivse maakasutuse tõttu vähe a säilinud okkalised põõsastikud · Üksikutes kohtades salud (loorber, pähklipuu,korgitamm, eukalüpt) · Aastane juurdekasv 1-2 m³/ha Ekvatoriaalsed vihmametsad · Mitmerindelised, liigirikkad · Aastane juurdekasv kuni 50 m³/ha · Ülekaalus väheväärtuslikud puuliigid · Hõlmavad 6% maismaast, 85 riigis
Väärispuitu kasutatakse iluasjade, skulptuuride, muusikariistade, mööbli, meenete valmistamiseks. Väärispuit on oluline ka ehitusel ja isegi kosmeetikas, kus erinevat väärispuitu kasutatakse parfüümide valmistamiseks. Väärispuidu alla kuuluvate liikide nimekiri on pikk. Mõned eksootilisemad neist on tiikpuu, mürobalaant, sandlipuu, paduk, mahagon, akazuu, sapeli, utile, omu, sedreel, okumee, makoree, eebenipuu, jakaranda, ipepuu, grenadill, raudpuu, pokkpuit, kebratso, punapuu, hikkor, plataan, iroko, balsa jt. Eestis loetakse väärispuiduks näiteks kadakat ja pirnipuud. Seoses väärispuiduga on tekkinud väga suur probleem, sest üha rohkem võetakse maha vihmametsi, kus leidub olulist väärispuitu. Järjest enam on troopiliste vihmametsade tagavara seadustevastaste raiete tõttu ohustatud. Samas on puit väga oluline majanduslik tuluallikas. Esialgsest vihmametsa hulgast on praeguseks inimtegevuse tõttu hävinenud pool. Igal
kogemata auklikuks hammustataks. Taimsed parkained Taimseid parkaineid nimetatakse ka tanniidideks. Neid leidub paljudes puudes ja põõsastes, kõige rohkem aga koores. Tanniidid on rohkem või vähem veeslahustuvad ja parkimiseks valmistatakse peenestatud puukoorest ekstrakte. Eesti taimedest on kõige sobivamad tammekoor ja pajukoor. On kasutatud ka kuusekoort. Maailma mastaabis on üks paremaid taimi Lõuna- Ameerikas kasvav kebratso (,,kirvelõhkuja" oleks eestikeelne ligilähedane vaste), mille raudkõva puit on väga tanniididerohke. Tanniide saab ka mangroovidest ja akaatsiatest. Tanniidid on keerulised ühendite segud. Kõige enam sisaldavad nad aga aromaatseid ühendeid, mis on pärit gallushappest ja tema estritest iseendaga ja fenoolide või monosahhariididega. (Gallushape 3,4,5 trihüdroksübenseenkarboksüülhape) Tanniidide kõige tähtsamad rühmad on fenoolsed hüdroksüülrühmad ja karboksüülrühmad
annaabi.ee 
