kättesaadavaks 2004 sotsialiseerumise aasta: MySpace, Orkut, Mark Zuckerberg Thefacebook, mis hilem muutus Facebook; piltide jagamise koht Flickr, Gmail, Ubuntu, Firefox 2005 Google maps, youtube, eBay ostab Skype, Microsoftilt XBOX360 Ecki xComputer Käsusüsteem sarnaneb väga esimeste päris- mikroprotsesoritega. Lihtsama arusaadavuse tõttu kasutab kahebaidiseid mälupesi (16 bitti), mitte ühebaidiseid, nagu harilik arvuti. Mälu on 1024 pesa (1 K), seega 2 Kbaiti. Aadressi jaoks kasutusel 10 bitti. Esimestel koduarvutitel oli ka 4-16 Kbaiti (umbes sama hulk mälu) Olulist: protsessori sees on väike hulk spetsiaal-mälupesi (registrid) Tehteid saab teha ainult nende registrite vahel. Ei ole näiteks võimalik liita otse kahte mälus olevat arvu: enne tuleb nad registritesse kopeerida, siis seal liita, siis tulemusregistrist (nn akumulaator) mäll kirjutada. Koha, kust mälust loetakse/kirjutatakse näitab ADDR register.
Teenindussignaalide kanalid on võrgu SS7 sõlmede vahelised füüsilised ühendused, mis on ette nähtud juhtimissõnumite edastamiseks. Juhtimissõnumite edastamise kanaleid kasutatakse rahvusvahelistel liinidel E1 diskreetsete signaalide DS0 edastamiskiirusega 64 Kb/s (PõhjaAmeerikas liinidel T1 kiirusega 56 Kb/s). Viimased väljatöötlused võimaldavad edastada juhtimissõnumeid kasutades diskreetsete signaalide edastamiskanalit nivool DS1 edastamiskiirusega 1,536 Kbaiti/s. Signaalikanalid ühendatakse loogilistesse gruppidesse, kanalikogumitesse. Kogumid võivad sisaldada kuni 16 kanalit. 13 Iga kanal identifitseeritakse unikaalse signaalikanali koodiga (Signaling Link Code SLC), mis omab väärtusi 0 kuni 15. SLC koodid teavitavad SS7 võrguseadmeid sellest, millised kanalid on ühendatud erinevate SS7 võrgu elementidega
Teenindussignaalide kanalid on võrgu SS7 sõlmede vahelised füüsilised ühendused, mis on ette nähtud juhtimissõnumite edastamiseks. Juhtimissõnumite edastamise kanaleid kasutatakse rahvusvahelistel liinidel E1 diskreetsete signaalide DS0 edastamiskiirusega 64 Kb/s (PõhjaAmeerikas liinidel T1 kiirusega 56 Kb/s). Viimased väljatöötlused võimaldavad edastada juhtimissõnumeid kasutades diskreetsete signaalide edastamiskanalit nivool DS1 edastamiskiirusega 1,536 Kbaiti/s. Signaalikanalid ühendatakse loogilistesse gruppidesse, kanalikogumitesse. Kogumid võivad sisaldada kuni 16 kanalit. 13 Iga kanal identifitseeritakse unikaalse signaalikanali koodiga (Signaling Link Code SLC), mis omab väärtusi 0 kuni 15. SLC koodid teavitavad SS7 võrguseadmeid sellest, millised kanalid on ühendatud erinevate SS7 võrgu elementidega
Ühebitine mälukiip - Kaks sisend- ja üks väljundjuh. Guarded 1-bitine mälukiip - Ekstra lüliti kiibi sisse või väljalülimiseks. RAM - Random-access memory Ecki xComputer Arvuti põhiosade (protsessor + mälu) simulatsioon väikese Java programmiga. Käsusüsteem sarnaneb väga esimeste päris-mikroprotsesoritega Lihtsama arusaadavuse tõttu kasutab kahebaidiseid mälupesi (16 bitti), mitte ühebaidiseid, nagu harilik arvuti. Mälu on 1024 pesa (1 K), seega 2 Kbaiti. Aadressi jaoks kasutusel 10 bitti. Esimestel koduarvutitel oli ka 4-16 Kbaiti (umbes sama hulk mälu) Olulist: protsessori sees on väike hulk spetsiaal-mälupesi (registrid) Tehteid saab teha ainult nende registrite vahel. Ei ole näiteks võimalik liita otse kahte mälus olevat arvu: enne tuleb nad registritesse kopeerida, siis seal liita, siis tulemusregistrist (nn akumulaator) mäll kirjutada. Koha, kust mälust loetakse/kirjutatakse näitab ADDR register.
mälu on ühendatud siiniga, millele protsessor väljastab aadressi. Iga liides või mälu reageerib kohe, kui ta oma aadressi ära tunneb, s. t kui protsessor siini kaudu tema poole pöördub; muud liidesed sel juhul ei reageeri. Suuremate mälude adresseerimiseks on vaja 16- või enamasoonelist siini. Otseselt adresseeritavate mälupesade arv võrdub muutmälu pesade (baitide) arvuga ehk mälu mahuga. 16-bitise aadressisiini korral saab otseselt adresseerida 216 = 65535 baiti = 64 Kbaiti; (220 = 1 Mbait). Kui mingi sisendseade tuvastab siinil oma aadressi, väljastab ta andmesiinile oma mäluregistri bittide olekud. Kui protsessor saadab andmesiinile väljastamiseks kaheksa bitti, antakse need bitid väljundliidese kaudu edasi väljundseadmetele. Samuti toimub andmesiini kaudu andmevahetus protsessori ja mälu vahel. Juhtsiini kaudu edastatakse signaale, mida kasutatakse arvuti töö juhtimiseks ja kontrolliks. Näiteks määravad juhtsiini
annaabi.ee 
