iseseisvust PPS-ist ning ka Leedu tulevikku iseseisvana. LSDP-s suurenes etniliste leedulaste osakaal ning viis partei lõhenemiseni iseseisvuse pooldajad ja vene enamlaste pooldajad. V.Mickiavicius Kapsukas radikaliseerus järjest enam ja liitus hiljem vene enamlastega. Peeti Leedu kommunismi käilakujuks. 20. saj alguse leedus sündis ka liberaalne partei Varpase seltskonnast Leedu Demokraatlik Partei, kelle eesmärgiks oli iseseisev Leedu. Juhiks Kazys Grinus (tulevane leedu presdent) ja Jurgis Saulys. Kazys samuti Mariampole seminari lõpetanu ning Moskva ülikoolis arstiks õppinu. Peale 1906 a oli Grinus poliitilise tegevuse tõttu korduvalt vahistatud. Oli ka üks 1920 a rajatud Asutava Kogu mõjukamaid liikmeid. 1926 ka president. Hiljem tegutses arstina ja poliitiliselt aktiivne Saksa okupatsiooni ajal. II Maailmasõja ajal pages Leedust USA-sse. Ernestas Kavanauskas oli pärit Põhja-Leedust ja õppis Peterburis inseneriks. Ilmus
inimtüüpide argiellu. Lavastuses põimusid lüürika ja huumor ning kõlama jäi kaastunne väikese inimese suhtes. Eri põlvkondade näitlejate realistliku ansambli esituses mängiti „Tagahoovis” 1974–1982 (taastati hooajal 1987/88) ja seda võib pidada Irdi tähtlavastusteks kujunenud rahvatükkide üheks parimaks näiteks. Tundliku ühiskondliku närviga ja samas elupoeesiasse uskunud Grigori Kromanov tõi Draamateatris lavale Kazys Saja nii looduse kui ka inimhinge saastumise ohtu käsitleva näidendi „Pühajärv” (1971), millest jäi teatrilukku Ita Everi julge osalahendus ekstsentrilise Izoldana; Enn Vetemaa väikekodanlikku mentaliteeti lahkavas lavaloos „Õhtusöök viiele” (1972) tegi aga oma veenva näitlejadebüüdi Kersti Kreismann. 1970ndad oli väga viljakas aeg Mikk Mikiveri lavastajateel; kümnendi keskel suundus ta Noorsooteatri peanäitejuhi kohalt (1970–1974)
Maa tuli välja osta 36 aasta jooksul - Hind olenes headusest, asukohast, majanduslikust olukorrast. Maatuid oli 55 000 ja 38 000 olid vähese maaga talupojad. Maa jagamisel suudeti rahuldada 70% maad taotlenute soovi. Eesõigus oli Leedu armee vabatahtlikel (tasuta maa, 15% maast said). 1926. aasta riigipööre ja A. Smetana autoritaarne reziim- 1926. aastal valimistel võimule tõusis Rahvussotsialistide ja Sotsiaaldemokraatide koalitsioo, mille presidendiks sai Kazys Grinius ja peaministriks Mykolas Slezevicius. Uus valitsus eemaldas korrupteerunud ametnikke, kärpisid sõjalist eelarvet, kaotasid ära surmanuhtluse, amnestia poliitvangidele. Suleti rida katoliiklikke ühinguid. Amnestiaga vanglast vabastati kommuniste, kes organiseerisid suure poliitilise demonstratsiooni. Ebastabiilsus ja korratused õhutasid parempoolse tiiba vastureaktsiooni, milles juhtivat osa etendasid
säästud 9) sõjaväed asendati Punaarmeega: 22. Eesti, 23.Läti, 29. Leedu territoriaalne laskurkorpus. 10) tsensuur ja propaganda 11) NKVD (siseasjade rahvakomissariaat) terror- Stalin 14.06.1941 massiküüditamised: 43 000 baltlast (10 000 + 15 000 + 18 000) GULAGi (sunnitöölaagrid) Natside Ostland 22.06.41 Sks ründas NSVL-i, Eestisse jõudis septembris. Baltlaste sissisalgad. Leedu aktivistide Rinne (LAF) ,mille ees Leedu Berliini suursaadik Kazys Skirpa, hiljem Juozas Ambrazevicius seega Saksamaa tegi Leeduga koostööd ja lubas omavalitsust. Balti riigid + Valgevene moodustasid riigikomissariaadi Ostland, mida valitses Riias riigikomissar Hinrich Lohse. Ostland allus okupeeritud idaalade riigiministeeriumile, mida juhtis Tlna baltisakslane Alfred Rosenberg. Iga riik sai oma kindralkomissariaadi, mida juhtisid kindralkomissarid + kohalik omavalitsus, mida juhtisid direktoraadid: Hjalmar Mäe, Oskars Dankers, Petras Kubiliunas.
annaabi.ee 
