( Tiit Paaver) 2.1Kasvatamine maailmas ja Eestis Karpkala kasvatatakse maailmas 3,2 mln tonni aastas. Ligikaudu 95% toodangust tuleb Aasiast (sh 70% Hiinast) ja vaid 5% toodetakse Euroopas. Euroopa suurimad karpkalatootjad on Poola, Tsehhimaa, Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa. Kesk-Euroopas, eriti Tsehhimaal on karpkala traditsiooniline jõulukala. Eestis on teda kasvatatud üle 100 aasta. Esmakordselt toodi karpkala meile 1893. a Lätist (Kuramaalt) Kazdangast. Eesti karpkalakasvatuse jaoks otsustava tähtsusega keskusteks on Ilmatsalu ja Haaslava kalakasvandused, kus karpkala paljundatakse ja müüakse asustusmaterjaliks (ühesuvine, aastane või kahesuvine kala). (Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus) 2.2Kasvatamise nõuded keskkonnale Karpkala on keskkonnatingimuste suhtes üks kõige kohanemisvõimelisemaid kalaliike ja talub lühiajaliselt ka väga suuri kõrvalekaldeid neist näitajatest ( Tabel 1). Näiteks
tootmistsükli tõttu kujuneb karpkala hind võrreldes turul konkureerivate teiste sarnaste kalatoodetega (näiteks Peipsist püütud latikas) liiga kõrgeks. Alternatiivne võimalus oleks kasutada elektrijaamade ja tehaste jääksoojust (seadmete jahutusvett), et pikendada karpkala kasvuperioodi ja intensiivistada tootmist. Eesti karpkala Eestisse toodi karpkala esmakordselt 1893.a. tänapäeva Lätist (Kuramaalt) Kazdangast. Eesti looduslikes vetes on paljunemine haruldane (Lohja järves, Matsalus, Peipsis, Elistvere järves). Eestis püütakse 10-18 kg kaaluvaid karpkalu. Eesti toodang on ametlikult ca 70 tonni, kuid palju on hobikalakasvatajaid. Eesti Alates 1966. a introdutseeriti Venemaalt Leningradi oblastist mitmel korral ropsa karpkala euroopa karpkala ja amuuri sasaani hübriidist aretatud jahedasse kliimasse sobivat karpkalatõugu. Selle tõu
tootmistsükli tõttu kujuneb karpkala hind võrreldes turul konkureerivate teiste sarnaste kalatoodetega (näiteks Peipsist püütud latikas) liiga kõrgeks. Alternatiivne võimalus oleks kasutada elektrijaamade ja tehaste jääksoojust (seadmete jahutusvett), et pikendada karpkala kasvuperioodi ja intensiivistada tootmist. 31 EESTI KARPKALA Eestisse toodi karpkala esmakordselt 1893.a. tänapäeva Lätist (Kuramaalt) Kazdangast. Eesti looduslikes vetes on paljunemine haruldane (Lohja järves, Matsalus, Peipsis, Elistvere järves). Eestis püütakse 10-18 kg kaaluvaid karpkalu. Eesti toodang on ametlikult ca 70 tonni, kuid palju on hobikalakasvatajaid. 32 EESTI Alates 1966. a introdutseeriti Venemaalt Leningradi oblastist mitmel korral ropša karpkala – euroopa karpkala ja amuuri sasaani hübriidist aretatud jahedasse kliimasse
annaabi.ee 
