034.830 41.019 / 28.965 2 Ankara, Ankara 3.517.182 39.927 / 32.864 3 Ýzmir, Ýzmir 2.500.603 38.407 / 27.15 4 Bursa, Bursa 1.412.701 40.192 / 29.061 5 Adana, Adana 1.248.988 37.002 / 35.329 6 Gaziantep, Gaziantep 1.065.975 37.059 / 37.382 37.866 / 32.482 7 Konya, Konya 875.530 8.Antalya, Antalya 758.188 36.912 / 30.69 9.Diyarbakýr, Diyarbakýr 644.763 37.919 / 40.211 10. Kayseri, Kayseri 592.840 38.732 / 35.485 Rahvaarvu muutumine viimastel aastatel: 2000 65,666,677 2001 66,493,970 2002 67,308,928 2003 68,109,469 2004 68,893,918 2005 69,660,559 Türgi on madala arengutasemega riik Linnad paiknevad maanteede,sadamate ja lennujaamade läheduses,kaubateede ristumiskohtades. ( http://www.citypopulation.de/php/turkey-istanbul.php leidsin suurima rahvaarvuga linnad https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/index
Avastusest huvitusid muuhulgas Michelangelo, Leonardo da Vinci ja Raffael, viimane on loonud ka esimesed uuemaaegse groteski näited. Nendes on vaevalt veel raasugi sellisest disharmoonilisest pöörasusest, mida hiljem on hakatud sõnaga grotesk seostama. 17. sajandil hakati groteski mõistet kasutama peale kujutava kunsti ka kirjanduses. Selle mõiste teemal on arutlusi kirjutanud Walter Scott, Edgar Allan Poe ja Victor Hugo. 20. sajandil keskendus põhivaidlus groteski üle Wolfgang Kayseri (1906 – 1960) ja Mihhail Bahtini (1895 – 1975) töödesse. Kayseri järgi on grotesk: 1) võõrandunud maailm; 2) mäng absurdiga; 3) katse välja kutsuda ja allutada deemonlikke jõude. Oma monograafias „Grotesk ja selle kujutamine maalikunstis ja kirjanduses“ (1957) vaatles Kayser mõiste kujunemis-, kasutus- ja ilmnemislugu viie sajandi jooksul. 20. sajandist eristas ta „groteskivestjate koolkonda“ saksakeelses kirjanduses (Strobl, Ewers, Meyrink, Kafka). Autori järgi
1. Hetiitide ajaloost U. 2000 a. eKr, mil Anatoolias olid rahulikud ning vaiksed ajad, toimus indoeurooplastest rahva, hetiitide, sissetung. Hetiidid kohandusid väga kiirelt kohaliku olukorraga, võttes üle paljusid tavasid, mis olid olnud kasutusel nende poolt hõivatud aladel. Umbes samal ajal leidis aset Anatoolia koliniseerimine assüürlaste poolt: mitmed assüüria kaupmehed avasid kaubanduspunkte Kayseri lähedal Kültepes. Lisaks mõjutasid Anatoolias tugevalt sündmuste kulgu ka hurride ( rahvas, kes pärines algupäraselt Mesopotaamiast kirdes) saabumine. U. 1800 a. eKr jõudsid hurrid juba Marimaa piirkonda ning veelgi kaugemale läände, Alalakhi piirkonda. Hurridel arvatakse olevat olnud asustusi ka Anatooliast lõunapool. Hurrid mõjutasid suuresti hetiitide religioosset pärimust, kuid mitte otseselt. Küll aga on palju väidetud hurride suur mõju hetiitide kunstile