Süsinik ja räni Süsinik Süsinik on meie elu aluseks siin Maal. Ta on mittemetalliline element ja suudab kõige rohkem ühendeid moodustada. Süsinikuühenditest koosnevad kõik elusorganismid, kütused ja ka õhk, mida pidevalt hingame. Süsiniku üks tuntumaid ühendeid on CO2 ehk süsihappegaas. Seda leidub õhus ning selle hulk on viimasel ajal kiiresti suurenenud, põhjustades globaalset soojenemist ehk kavuhoone efekti. Süsihappegaasi suurenemise õhu koostises on põhjustanud autode massiline kasutamine. Samuti ka teised masinad, mis paiskavad õhtu CO2-e, sest see on põlemisel üks eralduvatest ühenditest. Globaalne soojenemie ise põhjustab aga suuri ja kohati lausa katastroofilisi muutusi looduses ja kliimas. Näite saab isegi siitsamast Eestist tuua. Kui varem olid meie aastaajad ilusti eristatud, külm ja lumerohke talv ning soe ja päikseline
Vähendab oluliselt saaki ja selle kvaliteeti. Nakatunud partii tuleb hävitada, seemnepartii uuendamine. o Hahkhallitus tomatil SEEN. Säilib taimejäänustes ja mullas. Kasvu ajal levib eostega. Nakatab ainult nõrgestatud, vigastatud või surnud kudesid. Haigestumist soodustavad kõrge õhuniiskus ja madal temp. Taimede tihe seis, valgusepuudus. Tõrje: haigestunud taimeosade eemaldamine, õhuniiskuse alandamine kasvuhoones, kavuhoone desinfitseerimine. o Tomati-ruugehallitus haigustekitaja talvitub taimejäänustel mullas kuni 10 kuud. Kasvu ajal levib eostega. Haigestumist soodustab kõrge õhuniiskus. Tõrje: õhuniiskus madalaks, õhutamine, kasta vaid hommikul, haigete lehtede hävitamine, haiguskindlad sordid. o Tomati varrepõletik seeeeen talvitub mullas, taimejäänustel, säilib nakatunud seemnetes. Kasvu ajal levib lülieostega tuule ja veepiiskadega. Tõrje: taime
kuid takistab taimedelt ja pinnaselt lähtuvat pikalainelist soojus kiirgust, ning selle tagajärjel kasvuhoones temperatuur kasvab. Sellist nähtust nimetatakse kasvuhoone efektiks. Maakeral esineb sama nähtus, ent siin täidab kasvuhoone klaasi ülesannet õhkkond. Lühilainelisest päikese kiirgusest jõuab põikesepaistelise ilmaga läbi õhu maapinnale 80%. Õhkkond takistab maalt lahkuda pikalainelist soojuskiirgust, mis tõttu maapind ei jahtu niikiiresti ja suur osa soojust säilub. Kavuhoone efekt tekitavad kasvuhoone gaasid: Veeaur(62%), süsihappegaas (22%), osoon (7%), metaan jt. ehhki nad ise moodustavad atmosfääris ainult 0.5%. Inimese tegevusest sõltub eriti süsihappegaasi hulk õhus. Kui süsihappegaas puuduks langeks temperatuur seda võrd, et maapind tõenäoliselt jäätuks. 19. saj kesk paigas oli õhus vaid 0.028% süsihappegaasi, 20 saj. keskpaigaks 0.031 % peamiseks põhjuseks on fosiilsete kütuste suurenenud tarbimine. Süsihappegaasi ja tolmu
annaabi.ee 
