Rakvere teatri kunstiline juht Jullo Talpsepp küsis, kas Ervin oleks nõus mängima Marcel Pagnoli komöödias ,,Elu aabits" härra Topaze'i üht õpilast. Loomulikult oli Abel nõus. Sellega jõudis ta kutselise teatri lavale. Peale seda veedab Abel mõned aastad GITISes ja sealt naasedes asub tööle Tallinna Riiklikusse Draamateatrisse, kus ta alustab esimese hooga tööd nelja lavastuse kallal Gorki ,,Barbarid", Beaumarchais'i ,,Figaro pulm", Kaverini ,,Kaks kaptenit" ja Jakobsoni ,,Võitlus rindejooneta". Draamateatris töötades oli Abelil palju väikseid sõnadeta rolle. Stanislavski lause ,,Ei ole suuri ega väikeseid osi, on suured ja väikesed näitlejad," tegi Abel endale südameasjaks. Igas pisiosas lõi ta kordumatu kuju, nii väliselt kui seesmiselt, ja äratas iga pisiosaga publiku ja näitlejate tähelepanu. Tema tähelepanuväärseteks rollideks kujunesid muskunstnik Pastelli Lutsu ,,Tagahoovis",
ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve- raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar". Üldmulje eesti kirjandusest oli aga hall ja nukker, selles oli midagi, mis kõlas kokku tolleaja elu halluse ja nukrusega
sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve-raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar". Üldmulje eesti kirjandusest oli aga hall ja nukker, selles oli midagi, mis kõlas kokku tolleaja elu halluse ja nukrusega
annaabi.ee 
