1766. a. Tabas kloostrit suur tulekahju ja varsti pärast seda alustati uue mõisahoone ehitamist kloostrist ida poole. Von Rammide aadlisuguvõsa kätte jäi Padise mõis kuni võõrandamiseni 1919 aastani. Mõisa viimaseks omanikuks oli Fridolf von Ramm. 1927. a. Purunes väravatorn maalihkes. Kloostri korrastus- ja restaureerimistöödega alustati 1930.aastatel. KLOOSTRI ARHITEKTUUR Kloostri hoonestikul oli range ristkülikukujuline põhiplaan. Ainult lõunatiib langes täisnurksest kavatisest välja, kuna see oli tarvis siduda juba varem valminud arvatava kabeliga. Ka ei olnud klooster rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse. Hooneteploki põhjatiivas asub võlvitud keldritele ehitatud kirik. Kiriku välisvaade on lihtne ja range. Kõrgel paiknevad avarad aknad lõikuvad sügavate nissidena massiivsesse seina ja loovad fassaadile rahuliku ning julge rütmi. (lk 82 kiriku sisevaade läänest, 81 vaade kirikule lõunast)
sajandil ja ühtlasi ka kõigi aegade suurimaid skulptoreid. Paavstid kuhjasid ta üle suurte tellimustega ja Michelangelo võttis need kõik vastu ning kavandas tellitud tööd veel eriti hiiglaslikuna. Nii pidi paavst Julius II hauamonument koosnema rohkem kui 40 figuurist, kusjuures iga üksik nendes oleks ületanud elusuuruse. Selline ülesanne käis kunstnikul juba füüsiliselt üle jõu, sest Michelangelo keeldus kasutamast kellegi teise abi. Nii valmisidki sellest suurejoonelisest kavatisest ainult kolm figuuri, nende hulgas ka kuulus "Mooses". Võib-olla kõige kuulsamaks Michelangelo teoseks on 5.5m kõrgune "Taavet", mis asub Firenzes. Nagu öeldud, oli see motiiv renessansikunstnikele väga meelepärane, sest Taavetis nähti renessansiinimese ideaaljooni. Kui võrrelda Michelangelo "Taavetit" quattrocento skulptorite samanimeliste teostega, näeme kohe, et vahe on suur. Michelangelo kujus ei ole
pool olevad kujud aga olid tohutud mustast graniidist ja kujutasid vaaraod istumas. Ramses II ajal tehakse üldse suurejoonelisi ehitustöid, oma julgete ehitusideedega vapustab ta kogu Egiptust. Tema ajal ehitatud templitest on kuulsaim Abu Simbeli kaljutempel ( soovides kindlustada Nuubia alustamist, laskis Ramses II ehitada Nuubia piirile nii kindlusi kui templeid ). Tempel on tervikuna ( sügavus 63 m ) kaljusse raiutud. Selle kompositsioonis on lähtutud Egiptuses väljakujunenud kavatisest: püloon - sammasõu - hüpostüülsaal - pühamu. Dekooris aga eelkõige Ramses II isikust ( mitte ilmaasjata polnud ta hüüdnimeks Ramses Suur ). Templi sissekäik kujutab endast kaljusse raiutud pülooni esiseina, selle ees istub neli kahekümnemeetrist Ramses II hiiglakuju, mille jalgade ees võrdlusena väike inimfiguur. Mastaapide vastandamisega on taas saavutatud jõuline mõjuvus. Ka sisekujunduses domineerib Ramses II isik - esimese ruumi ( tinglikult sammasõue )
annaabi.ee 
