Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda mis kestis üle neljakümne aasta. Seda on hakatud nimetama külmaks sõjaks, mille põhjustas USA ja NSV Liidu omavaheline rivaalitsemine. 1949. aastal mais Saksamaa lõhenes: LääneSaksa aladel kuulutai välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik(Saksa DV). Sellega sai külm sõda hoo sisse. Selleks, et piirata kommunismi levikut hakati looma seisukohti ja kavasi. Üheks tähtsamaks oli Trumani doktriin. See põhines ideel, et peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Tähtsamaks kavaks oli aga Marshalli plaan. Plaan põhines sellel, et USA peaks toetama, pakkuma ulatuslikku abi ja kaasa aitama Euroopa riike, mis on kannatada saanud Teises maailmasõjas. Pärast Teist maailmasõda oli olukord maailmas totaalselt teistsugune. Maailm oli muutunud kahepooluseliseks, läänepoolt juhtis USA ja idas oli liidriks NVS liit
hädavajalikkus, "aja vaim" kehastub. Ka selliste isikute moraalne hinnang ei tohiks lähtuda möödupuudest, millega üksiku elust on vöetud. "See on au jääda suurte iseloomude ees völglaseks." See on ka pöhjus, miks Hegel suhtub pölgusega neisse, kes üksiku önne peavad ühiskonna elu eesmärgiks ."Maailmaajalugu ei ole önne pöllumaa. Önne perioodid on tühjad lehed sellel..." Maailmavaim toimib sageli läbi üksiku vastu tema isiklikke eesmärke ja kavasi. Toimib vöib uskuda, et ta tegutseb puht isikliku eesmärgi nimel, näiteks isikliku vöimu laiendamise nimel - kuid on olemas "möistuse kavalus", mis kujutletavatest eesmärkidest körgemal toimib ajaloolist paratamatust teostades. Kanti jaoks on üksiku eetiline vastutus körgeim. Hegeli jaoks on indiviidid, rahvad, ajastud vaid paratamatud ajaloolise protsessi staadiumid. Loomulikult hädavajalikud! Üksikud ja rahvad astuvad ajalukku ja annavad
muuta Finair,i abiga. Hage reaktsioon selle küsimusele oli hästi pingeline ehk näopealt oli näha et sellega noor inimene nägi palju vaeva ja sai ka lõpuks piletid kätte et saaks tagasi minna. Raskused ilmnesid tal lennujaama transpordiga, et kuna põhirongid ei töödanud elektrikatkestuse tõttu, siis tuli leida mõni teine viis et jõuda. Kohalikud oma rongide poolt ei olnud kontreetseid kavasi seepärast see oli täiesti arvamata pingeline olukord. Tänu jaapani sõbrate abil leidis ta siiski võimaluse busside pealt mis läksid normaalselt lennujaama, graafikud teati ette ühte päeva ennem jooksul nii et hiljemalt märkis ka seda et lennujaamas pidi ööbima ja lennukit ootama jääda. Indrek märkis seda et see pidi olema päeva varuks, et ta saaks ka tagasi jõuda. Vastuseks oli ”jah,just”. Uurimuse teoreetiliseks aluseks on sotsiaalpsühholoogiline lähenemine hoiakute ja
annaabi.ee 
