allkirjastada, siis Karl Suur hoolikalt kopeeris selle oma spikrilt. Spikrid on populaarsed kõnepidajate, õpetajate, telesaatejuhtide, tudengite ja ka õpilaste vahel. Spikker on hädavajalik siis, kui on vaja pähe õppida palju informatsiooni ja selle päheõppimine on mingitel põhjustel võimatu. Tudengid, õpilased ja abituriendid viisid spikride valmistamise täiuslikuseni. Abimaterjal eksamite ja teiste tööde kirjutamine on muutunud kavalaks paberisüsteemiks ja vahest ka tehniliste kavalustega spikriteks. Tudeng spikrita pole tudeng. Isegi ,,viielised" õpilased on kas või üks kord kasutanud spikrit eksami kirjutamisel. Spikridesse suhtutakse erinevalt. Isegi õpetajad vahest kiidavad seda asja selliste sõnadega: ,,Kui õpilane kirjutab spikrit, siis äkki jääb meelde kaa midagi." Spikri valmistamine on kunst. Ja igal tudengil on omad moodused, kuidas seda valmistada. Aga enamus spikri valmistamise moodused on juba tuntud üle maailma.
andma, üllas Hamlet, et sind ei koormaks minu ja mu isa, mind aga sinu surm." Laertes mõistis, et kuningas kasutas teda vaid vahendinda, et Hamletist vabaneda ning ta otsustas enne surma Hamletiga rahu sõlmida. 2. Lühikokkuvõte: Taanimaal Helsingöri lossis oli võimule pääsenud uus kuningas. Uueks kuningaks oli Hamleti lell ehk eelneva kuninga vend Claudius. Claudis oli Hamleti isa tapnud auahnuses. Lisaks troonile röövis ta Hamletilt isa ja võlus oma kavalustega endale naiseks Hamleti ema. Hamleti isa vaim ei saanud aga rahu ja käis öösiti kummitamas kuni lõpuks Hamlet ise temaga kohtus. Hamlet sai Claudiuse julma veretöö kohta tõe teada ning otsustas uuele kuningale kätte maksta. Kuni Hamlet plaani haudus pidasid teised teda hulluks. Linna tulid näitlejad ning Hamlet palus neil etendada üht sarnast lugu tema isa surmaga ning garanteeris, et kuningas ja kuninganna etendust vaatama tuleksid
Julien Sorel- kaval ja osav naistega manipuleerija Raamatu peategelane Julien Sorel on kummalise iseloomuga väga kena noormees. Ta on väga tark. Juba noores eas meeldis talle palju lugeda ja tänu raamatutele õppis ta ära ladina keele ja oskas peast lugeda Uut Testamenti, mis olid talle karjääris suureks plussiks. Lapsepõlv oli tal raske. Ta elas vaestes tingimustes isa ja vendadega, kes ei käitunud temaga hästi ja olid isegi vägivaldsed. Tegelikult on Julien väga kaval, auahne ja kahepalgeline. Ta leiab kavalaid võtteid, kuidas pääseda parematesse seltskondadesse, kuidas võita naiste südameid ja kuidas rohkem teenida, ta tahab olla alati teistest parem. Tema suureks iidoliks on Napoleon, kelle pilti ta varjab, sest Napoleon polnud ühiskonnas eriti populaarne. Tal õnnestub viibida päris uhketes seltskondades ja rikaste inimeste seas. Paljudele ta meeldib, ka Julien ise näib seltskonda nautivat, kuid mõtetes vihkab ta...
Kuid kuna Guglunk läks kaotamise peale tigedaks, ja peagi arvas ta, et Bilbo varastas ta sünnipäevakingi ehk sõrmuse ära, siis hakkas ta teda taga ajama. Nagu on juba eespool mainitud, siis pole kääbikud eriti head jooksjad, ning Bilbo kopardus ja kukkus, ning talle lendas sõrmus kogematta sõrme. Siis nägi ta aga Guglunki, kes jooksis tast mööda ja ei pannud teda tähelegi. Siis sai kääbik aru, et see oli võlusõrmus ja selle abil sai ennast nähtamatuks teha. Niisiis väikeste kavalustega jõudiski ta varsti mäekollide koobastest välja. Sõbrad olid teda nähes väga üllatunud ja rõõmsad. Nad kõndisid edasi, kuni jõudsid lagendikule, mis tundus kõigile kurjakuulutav. Nii see oligi, see oli huntie kokkusaamispaik. Igaltpoolt kostis ulgumist ja päkapikkud, võlur ja kääbik otsustasid ronida puude otsa, et ennast huntidest päästa. Kuid siis tulid ka mäekollid, kes tahtsid samuti sõpradele kätte maksta. Kollid panid juba puud, kus istusid seiklejad põlema, kuid
annaabi.ee 
