Inimestevahelised suhted ja vastuolud Anton Hansen Tammsaare teoses "Tõde ja õigus" on kirjeldatud põhiteemana pikalt ja põhjalikult Andrese ja Pearu omavahelist läbisaamist. Täpsemalt sellest kuidas Andres otsib oma tõde ja peab seda kõige õigemaks, mille vastu miski ei tohiks saada ja Pearu kavalt mõtlemisviisi, kuidas Andresest üle olla. Pearu kinnisidee on näidata põhiliselt kõrtsileti ääres oma suurust ja paremust. Nii ajab Pearu oma krutskitega Andrese viimse piirini ja seetõttu ei lõppe ka nende kohtuprotsessid ning vihavaen. Juba esimesel kohtumisel ähvardab Oru talu peremees Mäe talu uue omaniku sealt väljasüüa. Andres ei pea seda millekski ja kinnitab, et tema sealt ei lahku. Kuid üks on kindel, mille vastu Pearu ei saa see on Andrese jõuline ülekaal
sellepärast et euroopas on ja 5 ja maailmas iga 3 inimene langenud vägivalla ohvriks. Viktimoloogia on siis õpetus kuritoe ohvrist. Kuritgun kui sotsiaalne suhe eeldab siis kahe poole olemasolu- nendeks on siis kurjategija ja ohver. Enamasti saab avalikku tähelepanu nendest ükspool-ja selleks on kurjategija. Kui Ohver saab ka tähelepanu aga see ei pruugi olla heas toonis- tihti vaadatakse ohvrit kui nõrka, naiivset inimest ja kurjategijat kui tugevat, kavalt isikut. Enamasti kyll kui väärastunud aga siisiki kedagi kes erineb hallist massist. Taoline suhtumine võib tulla ajaloost. Tuntud on veritasu ehk siis kättemaksmine kirjateh´gijale ohvri või ta lähedaste poolt. See taastas ühiskonna ees ohvri au ja inimväärikuse. Ajaga läks kohtu mõistmine üha enam riigi kätte ja seega ei saanud enam ohver ise enam midagi teha- riik jättis ta ilma võimalustest enda eest seista-võimaluste taastada ühiskonna
teravamalt. Harvem esineb hinnangult neutraalseid fraseoloogilisi isikunimetusi. Üksikud isikunimetused on positiivsed. Isikunimetuse loomisel ei ole identifitseeriv funktsioon kõige olulisem, esmatähtis on hinnangu andmine. (Õim 2001a: 554555) Fraseologismi mõistmine põhineb sageli lähteallika tundmisel. Näiteks väljendite vana kala ja vana rebane puhul peab nende kasutaja teadma, et rebase all on mõeldud kavalt looma, kuid kala puhul lähtutakse teistsugustest kriteeriumidest. Nimetused küll teisenevad oma lähteallikatest vahel päris tugevasti, kuid nimetatav säilitab mingi tunnuse tõttu aluseks olnud eseme, olendi või nähtusega semantilise seose. (Õim 2001a: 554555) 2.2. Fraseoloogiliste isikunimetuste struktuur Struktuuri poolest on fraseoloogiline isikunimetus liitnimisõna või nominaalfraas, mille põhjaks on nimisõna (Õim 2001a: 555). A. Liitnimisõna (tunnus + selle kandja)