põhjustas USA ja NSV Liidu omavaheline rivaalitsemine. 1949. aastal mais Saksamaa lõhenes: LääneSaksa aladel kuulutai välja Saksamaa Liitvabariik, Nõukogude okupatsioonis loodi Saksa Demokraatlik Vabariik(Saksa DV). Sellega sai külm sõda hoo sisse. Selleks, et piirata kommunismi levikut hakati looma seisukohti ja kavasi. Üheks tähtsamaks oli Trumani doktriin. See põhines ideel, et peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise-kui ka välissurve vastu. Tähtsamaks kavaks oli aga Marshalli plaan. Plaan põhines sellel, et USA peaks toetama, pakkuma ulatuslikku abi ja kaasa aitama Euroopa riike, mis on kannatada saanud Teises maailmasõjas. Pärast Teist maailmasõda oli olukord maailmas totaalselt teistsugune. Maailm oli muutunud kahepooluseliseks, läänepoolt juhtis USA ja idas oli liidriks NVS liit. Otsest sõda nende vahel küll polnud, aga nn. Ida-Lääne vastasseis oli väga pingeline ja terav. Kuid lõppude lõpuks sai vastasseisust siiski sõda mida
1979 võttis NATO vastu otsuse hakata 1983. a. paigutama Lääne-Euroopasse keskmaarakette. Tähtaeg seati nii pikk seetõttu, et varuda aega läbirääkimisteks relvastuse mõlemapoolse vähendamise üle. Läbirääkimistel polnud vähimatki edu ja kui NATO alustas 1983. a. lõpul keskmaarakettide paigaldamist, lahkus Nõukogude delegatsioon läbirääkimistelt 1983. aastal teatas Reagan USA strateegilise kaitsealgatuse kavast. Projekti hakati nimetama tähesõdade kavaks. Tegemist oli hiigelprogrammiga, mille käivitamine pidi võtma optimistlikumategi hinnagute järgi aega paarkümmend aastat. Eesmärk oli luua USA-le ja tema liitlastele Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide abil kosmiline kaitsekilp, mis oleks muutnud nad strateegiliste ründerelvade jaoks tabamatuks Desarmeerimise algus Miks algas desarmeerimine 1985. aastal? 1985 taasalustati Genfis läbirääkimisi strateegilise relvastuse vähendamise üle. Nõukogude Liit
reaktsioone, enne kui nad kustuvad. Üheks neist on enne kinnituse saamist sooritatud reaktsioonide arvu arvestavad kinnituse kavad, mida nimetatakse suhte kavadeks. Viimased võivad olla kas fikseeritud suhte kavad või varieeruva suhte kavad. Teised kinnituse kavad arvestavad aega, mis kulub reaktsiooni toimumisest kinnituse saamiseni ja neid nimetatakse ajavahemiku kavadeks, vastavalt kas fikseeritud ajaintervalliga kavaks või varieeruva intervalliga kavaks. Fikseeritud suhte kava korral antakse kinnitus ainult peale teatud arvu reaktsioonide sooritamist. Näiteks üliõpilasel loetakse aastane õppetöö nõuetekohaselt sooritatuks, kui ta on kahe semestri jooksul läbinud erinevaid õppetöö liike kokku vähemalt 40 ainepunkti mahus. Sama kava kehtib ka tükitöö eest tasustamise põhimõtte rakendamise puhul. Varieeruva suhte kava korral toimub kinnitus varieeruva arvu reaktsioonide järel, kusjuures see
annaabi.ee 
