Elektrotehnikas leiavad kasutust looduslikud ja tehispolümeerid. Polümeeride molekulid moodustavad ühe või mitme madalmolekulaarse ühendi liitmisel, mis võib toimuda kas polümerisatsiooni teel. Vananemise aeglustamiseks võidakse polümeeridele lisada stabilisaatoreid. Looduslike polümeeride hulka kuuluvad kumm,paber,looduslikud vaigud. Kummi valmistamise lähteaineks on kautsuk.Kummi valmistamiseks ja omaduste parandamiseks kautsuk vulkaniseeritakse ehk lisatakse kautsukile väävlit ja kuumutatakse. Tänapäeval kasutatakse loodusliku kautsuki asemel üha rohkem sünteetilisi kautsukeid.Sõltuvalt koostisest on võimalik saada eriomadustega kumme: õlikindlaid,kuumusekindlaid jne. Kummitooteid kasutatakse elektrotehnikas juhtmete isoleerimiseks , kaitsekestadeks, isoleerkaitsevahenditeks (kindad,kalossid jn e) valmistamiseks. Paber ja papp on tselluloosi baasil valmistatud materjalid. Elektrotehnikas kasutatakse peamiselt kondensaatori- ja kaablipaberit
kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõige kolmest matejalist-metallidest, polümeeridest, keraamikast. Keraamikat kasutatakse oasakestena, mis annavad suurema tugevuse- metallikeraamika, kus keskkond on metall ja osakesed keraamilised. Vulkaaniseeritud kautsukile lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlstu. Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuste saavututamiseks peab sisaldama väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Suurema tugevsue saavutamiseks lisatakse armatuuri (traat) saadakse raudbetoon. Nanoosakestega komposiidid- osakeste mõõtmed on makromolekulide ja kolloidosakeste suurusjärgus. Osakeste ja keskkonna vahelised sidemed on molekulaarsel tasemel meterjali
Vulkaniseerivate lisanditena käsutatakse väävlit, seleeni, telluuri jt. Segu kuumutatakse +120 -j~ 150° C juures. Kummi külmakindluse tõstmiseks lisatakse plastifikaatoreid. Räniorgaanilisest kautsukist kummi on suurema külmakindlusega -70° C. Hapnik ja osoon oksüdeerivad kummi. Tekivad praod ning mehaanilised ja elektrilised omadused vähenevad. Kasutatakse kaablitoodetes isoleerkummina. · Eboniit - tahke musta värvi aine. Kui kautsukile lisada vulkaniseerimisel 30% - 50% väävlit, saadakse nn. eboniit, millel on head mehaanilised ja dielektrilised omadused. Mehaaniliselt hästi töödeldav. Puuduseks on väike soojuskindlus. Elektriline pinnatakistus väheneb valguse toimel vaba väävli oksüdeerimise tõttu. Pind vajab puhastamist nuuskpiiritusega. 4.8 Anorgaanilised tahked dielektrikud Isoleervilk Vilku kasutatakse painduva või kõva isolatsioonina kõrgepingemasinates, samuti
Plastid--sisaldavad täiteaineid, teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõige kolmest matejalist- metallidest, polümeeridest, keraamikast. Keraamikat kasutatakse oasakestena, mis annavad suurema tugevuse- metallikeraamika, kus keskkond on metall ja osakesed keraamilised. Vulkaaniseeritud kautsukile lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlstu. Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuste saavututamiseks peab sisaldama väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Suurema tugevsue saavutamiseks lisatakse armatuuri (traat) saadakse raudbetoon. Nanoosakestega komposiidid- osakeste mõõtmed on makromolekulide ja kolloidosakeste suurusjärgus. Osakeste ja keskkonna vahelised sidemed on molekulaarsel tasemel meterjali
tähtsusega- ta määrab ära selle kulumiskindluse ning kõvaduse. Toorkummi (vulkaniseerimata kummisegu) põhilise osa moodustab sünteetiline kautsuk. Vulkaniseerimata kummisegu massist ca 1...4% moodustab väävel, mis määrab kummisegu vulkaniseerimisjärgse jäikuse ja kõvaduse. Umbes 2...5% on kummisegus vulkaniseerimise aktivaatoreid, milleks kasutatakse tsinkoksiidi (ZnO) või magneesiumoksiidi (MgO). Sünteetilisele kautsukile lisatakse eelvulkaniseerimise aeglustajaid (0,2 kuni 0,5% kummisegu massist). Valmistatava kummisegu elastsuse suurendamiseks lisatakse 5...15% kummisegu massist plastifikaatoreid, mille moodustavad enamasti rasvhapped, vahad või vaseliiniõli. Täiteainena kasutatakse süsinikku, mida lisatakse 30...60 % kummisegu massist [29]. Joonis 1: Kummisegu moodustavate ainete jaotus massi järgi
Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed
Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed
kolmest materjalist, so metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed
polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või kroomile WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad. Selline metallkeraamika sobib lõikeriistade valmistamiseks terase töötlemisel (treiterad jms). Vulkaniseeritud kautsukile (kummile) lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlust. Näiteks autorehvid sisaldavad umbes 15 30% tahma (siit ka must värv). Betoonidest on tuntumad tsementbetoon ja asfaltbetoon. Tsementbetooni optimaalse tugevuse saavutamiseks peab ta sisaldama kahesuguse suurusega osakesi väiksemaid (liiv) ja suuremaid (killustik). Lisandi osakesed võivad täita 60 80% betoonist, kuid vee ja tsemendi segu peab täielikult täitma kõik vahed
Löögikindluse suurendamiseks kopolü- kummi, paber, looduslikud vaigud. meeritakse teda koos kautsukiga. Kummi valmistamisel on lähteaineks kautsuk. Fluororgaanilistest polümeeridest on enam- Kummi valmistamiseks ja kautsuki omaduste paran- levinud polütetrafluoreteen (PTFE, teflon, fluorplast, damiseks kautsuk vulkaniseeritakse. Vulkaniseeri- Venemaal ftoroplast-4 ja ftorlon-4). Teflon on mitte- misel lisatakse kautsukile väävlit ja kuumutatakse. põlev libeda pinnaga termoplast. Ta on püsiv Vulkaniseerimine muudab kautsuki struktuuri kaut- hapete, leeliste, õli ja bensiini suhtes ja heade iso- suki pikkade niitjate molekulide vahele tekivad põik- leerivate omadustega ning väga kõrge töötempera- sidemed ja struktuur muutub seega ruumiliseks. tuuriga. Teflonist valmistatakse kõrgel temperatuuril
annaabi.ee 
