Esimese süstemaatilise ülevaate eesti sõnamoodustusest andis 19.sajandil Arnold Friedrich Johann Knüpffer. Jakob Hurt käsitles oma doktoriväitekirjas 1886 ne-tuletisi. Kontinuatiivverbid krabisema, nagisema, nirisema ja särisema väljendavad pidevat kestvat tegevust. Fekventatiivverbid piiksuma, hõikuma, karglema ja naljatlema väljendavad katkendlikku korduvat tegevust. Verbid plaksatama, käratama, naeratama, hüüatama, ohkama ja hõikama on momentaalid. Ta-kausatiivid eksima, sulatama, laeindama, sulistama väljendavad põhjustavat tegevust ja on tuletatud intransitiivsest verbist. Ta-faktitiivid laenutama, laiutama, julgustama, rühmitama on tuletatud noomenist. Pejoratiivid halvustussõnad. Tuletuskäik puur>puurima, tapeet>tapetima, kõblas>kõplama, haav>haavama, nööp>nööpima, klaar>klaarima nimetatakse otsetuletuseks e konversiooniks. Sõnamoodustusviisi omnibuss>buss, automobiil>auto, laboratoorium>labor, stipendium>stipp,
Tegevusnimed kirj. järgnevast mine-liitelisest teonimest harilikult lahku. Magama heitmine, magada tahtmine isik: -ja (õpetaja), -lane (sugulane), -line (külaline), -kas, -nik, -is, -mik. Bulgaarlane, kaukaaslane, brasiillane - aasialaine, sofialane ese, loom, taim: -i (osuti), -ja (avaja), -kas (purjekas) koht: -la (söökla), -k (rinnak) Verbituletus. Tegevus: - ta (da)- (pai-ta-b), -sta- ( lõbu-sta-b), -ne- (kalli-ne-mine). Häälestama, pimenema, kõhnuma, sulisema, titatsema. Kausatiivid ehk põhjustavat tegevust väljendavad verbid. Mõjutamine, muutus. Suhteid lõpetama, kooki küpsetama, saapaid puhastama. ta-, da-, sta-, nda- Faktitiivid ehk teostusverbid väljendavad lihtsalt tegevuse sooritamis. Seisundit mõjutamata. Kelgutama, uisutama, silitama. ta-, da-, sta-, nda- Reflektiivid ehk enesekohased tegusõnad väljendavad tegevust, mis tegija endaga toimub. Seisundi muutus, mis puudutab subjekti ennast. Laev randub, neiu solvus, inimene vananeb. u-, ne-
morfosüntaktilistele reeglitele. Sõnaliigid- igal sõnaliigil on oma tähenduspiirkond ja morfosüntaktilised võimalused või piirangud seostuda teiste sõnadega. Nimisõna e.substantiivi semantilised omadused: piiritletus,elusus,sugu, füüsilised parameetrid. Tegusõnad e.verbid-väljendavad tegevusi, seisundeid, saavutust, sooritust. Verbide semantilised rühmad- tuumverbid, liikumisverbid, muutusverbid, modaalvervid, kausatiivid, performatiivverbid. Omadussõnade e.adjektiivide tuumtähendused- kuju,suurus,vanus,väärtus, värv. Pronoomenil- substantiiviga samad funktsioonid, ka eriomadusi. Ei saa iseloomustada adjektiiviga,ei viita vahetult referendile, vaid tekstis tahapoole, referent peab olema juba mainitud. Lausetähendus- tuleneb kogu morfosüntaksist +keeleväline olukord. Lause sünnib situatsioonis, mis seob kõnelejat ja kuulajat. Temaatilised e.semantilised rollid-iseloomustavad suhet
pall mängitab lapsi). Sarnaneb passiiviga. 40. Valentsi suurendamine Poiss jookseb (sihitult) VS Poiss jookseb sadat meetrit. Sporditemaatikas tehakse 1-valentsilisest 2-valentne. · Aplikatiivid mõnes keeles on võimalik viia vabasid laiendeid objektiks ja sellega suurendada valentsi ühe võrra. Normaalolekus on väiksem valents, aga lisatakse midagi juurde. Verbile lisatakse tunnus, mis võimaldab sinna midagi juurde tuua. · Kausatiivid kausatiivkonstruktsioonid on morfoloogilised, leksikaalsed ja perifrastilised. · Lokatiivne vaheldus perfektiivsuse partikli lisamine võimaldab valentsi lisamist, nt reisin kogu maailmas VS reisisin kogu maailma läbi. 41. Whaley kõneaktid Keele ehituslik pool kohandub vastavalt sellele, mida inimesed keelelt nõuavad. Ülemaailmselt on igas keeles 3 funktsiooni välja arenenud: küsimuste moodustamine, käskluste esitamine ning kinnituste tegemine. Need