Tema kuuest räbalast 3 surevad. Viletsad elutingimused. Enx leiab, et: mitte inimese teadvus ei määra nende olemist, vaid ühiskondlik olemine määrab nende teadvuse. Enx on mõjutatud uuspopulaarsest looduslikust teooriast, darvinismist. Meie olemine on eelkõige materiaalne olemine, sellest tuleneb kõik muu. Alati kui toimub muutumine teadvuses, siis esmalt on muutus materiaalses baasis (sotsiaalne staatus nt). X leiab, et teadvus on ühiskondlik produkt. X räägib sotsiaalsest kausaalsusest kui käsikivi andis meile feodaalühiskonna, siis auruveski annab tööstuskapitaliga ühiskonna. Tootmisvahendid kujundavad inimestevahelisi suhteid. Kultuur kõige üldisemas mõttes teenib alati valitseva klassi huve. Valitsevad need, kel on kõige rohkem tootmisvahendeid. Ühiskond on klassiühiskond.Valitsevad klassid ja rõhutud klassid. Ta on seisukohal, et religioon on inimese produkt. Religioon see on oopium rahvale. X räägib ka võõrandumisest
sollst! Sa suudad, sest sa oled kohustatud ! Praktiline mõistus sunnib meid, tahte vabaduse ( mille olemasolu teoreetiline mõistus ei suuda kunagi tõestada) kui tõsiasjaga arvestama. Teatud seaduse paljas vorm ei ole meeltele objektiks. See ei kuulu järelikult ilmingute hulka (mis omavahel on kausaalselt seotud). Kui tahe on sellest puhtast vormist määratletud, siis peaks selline tahe suutma tegutseda sõltumatult ilmingute seadustest, sõltumatult kausaalsusest. Tahe, mis on määratletud sellisest seadusest, peab olema vaba. See kõik võib tahtevabaduse põhjendusena hästi kõlada; Kuid viib aga siiski tulemuseni, mis esimesel pilgul tundub paradoksaalsena. Vötame praktilise juhtumi: Inimene on varastanud. Varguse väline külg kuulub ilmingute valdkonda. Samuti kuuluvad samasse valdkonda ka varga motiivid, tunded, tahteliigutused. Nad ilmuvad meile aja vormis. Ilmingute valdkonnas on kõik kausaalsusseadusele allutatud, s.t
Sel on mõte siis, kui meil on võimalus/vabadus seda järgida. "Du kannst denn du sollst!" (suudad, siis pead). Praktiline mõistus sunnib meid tahtevabaduse kui tõsiasjaga arvestama. Teoreetiline mõistus ei suuda kunagi tõestada, et meil on tahtevabadus. Teatud seaduse paljas vorm pole meeltele objektiks. Tänu sellele, et meie tahe on saanud kategoorilise imperatiivi puhul puhta vormi (mitte seotud objektiga), suudab me tahe tegutseda sõltumata ilmingute seadustest ja kausaalsusest. Tahe, mis lähtub kategoorilisest imperatiivist, peab olema vaba. Eetilisel seadusel on mõte vaid siis, kui tegutseja saaks vabalt otsustada. Kausaalsus kehtib vaid asjade kui ilmingute ja subjekti suhtes. Asjade suhtes iseeneses (ding an sich) kausaalsus ei maksa. Sedavõrd kuivõrd inimene on iseenesest teadlik, on ta võimeline vaatlema ajalistele tingimustele mitteallutatuna. Eetilises seaduses seisame kõrgemal asjade kui ilmingute sfäärist. Eetika
annaabi.ee 
