Ka nende teiste puhul on erandid: - Regressi keeld- tagajärge ei saa omistada, kui kannatanu võttis põhjusliku ahela üle. Ehk oli tekitatud algne oht, aga kannatanu ohustas ennast veel täiendavalt, ehk aktsepteeris ohtu või tekitas uue kausaalahele. Samuti kolmanda isiku sekkumine- kui kausaalahel mis algselt oli tekitatud ja kolmas isik muutus kausaalahelat ning tagajärg saabus muudetud kausaalsuse tulemusena. Siis algse kausaalahela põhjustaja ei vastuta. Ettevaatamtusdelikti puhul: sama reegel, aga kahe piiranguga 1)riski ülevõtmine peab olema kannatanu vaba valik, algne ohu tekitaja ei vastuta juhul kui kannatanu on vabatahtlikult riski üle võtnud. Vabatahtlik riski ülevõtmine on täisealiste terve mõistusega isikute puhul. Kui selle riski võtab üle väikelaps või vaimselt vähearenenud isik, siis see ei Karistusõigus II.osa
meil võimalik isikut mõjutada. 8. 3-1-1-128-06 --> kas on tegu tapmiskatsega või on tegu isiku tervisekahjustamine kui sellega põhjustatakse oht elule ? • Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. See tähendab, et olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. • Juhtudel, mil isiku käitumine on küll põhjustanud konkreetse ohu elule, kuid välise teopildi alusel ei saa teha tõsikindlaid järeldusi tapmistahtluse kohta, tuleb iseäranis hoolikalt kontrollida nn
teost peab vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks. Süüteokatse on lõpetatud, kui isik vastavalt oma ettekujutusele teost on teonud kõik temast oleneva süüteo lõpuleviimiseks. 8.8.4. Loobumine lõpetatud katsest Erinevalt lõpetamata katsest saab lõpetatud katsest loobuda ainult tegevusega. Elkõige tähendab see seda, et isik, kes on oma arvates teinud kõik süüteo lõpuleviimiseks ja sellega kahjuliku tagajärje saabumiseks, saab loobuda ja enda poolt vallapäästetud kausaalahela katkestada ainult oma aktiivse tegevusega. 8.8.5. Loobumine mitme toimepanija korral Loobumine süüteokatsest mitme toimepanija korral on sätestatud KarS § 43. Mitme toimepanija all tuleb mõista süüteokatset, mille panevad toime kas kaastäideviijad või tõideviija koos osavõtja(te)ga, s.o. kihutajate või kaasaitajatega. Sõltuvalt toimepanijate vaheliste suhete keerukusest ei reguleeri KarS nende puhul eraldi loobumist lõpetamata ja lõpetatud süüteokatsest. 8.8.6
õigussüsteemides vaieldav? A läheb silitama B koera teades, et koer on kuri. A saab hammustada. Kas kannatanu käitumine on katkestanud kausaalsuse ahela või mitte? Vastus sõltub sellest, kas kannatanud oli enese kahjustamise tahtlus või ta lootis, et praegusel juhul koer teda ikkagi ei hammusta. Kui ta läks koera paitama eesmärgiga saada hammustada, siis oli tal enesekahjustamise tahtlus ja see lõhub kausaalahela. Kui ta läks teise eesmärgiga, siis see ei välista B vastutust. § 139. 30. Kuidas lahendada kausaalsuse probleem nn "dilemma olukorras"? dilemma olukord on selline, kus kahju põhjustaja käitumise tõttu on tekkinud riskantne olukord ja kannatanul on võimalik valida, kuidas käituda selles olukorras. Ta võib valida aruka või mittearuka viisi. A süül tekib kortermajas tulekahju ja B näeb, et ukse vahel hakkab suitsu tulema,
annaabi.ee 
