Siiski näib mulle, et Hvostov alahindab tänaseid eesti ajaloolasi ja ülehindab keskmist eestlast. Nii palju kui ma omaajaloo tundidest kaasa olen võtnud, ei mäleta ma, et oleks maha salatud, et et eestlased ilmselt terroriseerisid latgaleid, et üks maakond läks mõnigi kord sõtta teise vastu, et eestlastel polnud oma riiki ega kirja. Mis keskmisesse eestlasesse puutub, siis teab ta tõenäoliselt midagi Lembitust, Kaupost ja Ümera lahingust. Väide”Enamus meist jätkab muistset vabadusvõitlust nende vastu, kes on ammu hauas.” tundub lausa jabur. Kuigi Hvostov laskuks justkui ühest äärmusest teise, on tema mõttekäigud minu aravtes igati huvitavad ja tervitavad. Kõik, mis paneb inimese ja mõtlema ja tekitab diskussiooni on ühiskonnas edasiviivaks jõuks. Eesti, olgu ta siis vaid mõtteline, vajab inimesi, kui julgevad öelda ja mõelda ka seda, mis teisi ärritab.
13. sajandi lõpus kirjutatud Liivimaa vanema riimkroonika eksliku teate järgi suri Kaupo juba Liivimaa ristisõja esimeses Koknese lähedal toimunud lahingus, kus kristlased võitlesid venelaste ja leedulastega. Ükski teine allikas ei maini sellise lahingu toimumist. Kaupol oli ka poeg Berthold, kes langes 1210. aastal Ümera lahingus. Et ta suri seetõttu pärijateta, pärandas ta kogu oma vara Riia kirikule. Lievenite aadlisuguvõsa väitis hiljem, et nad pärinevad naisliinist Kaupost. Baltimaade ajaloolased on Kaupos näinud eestkätt reeturit, kes võttis võimu ja teiste hüvede tõttu vastu ristiusu ja pöördus oma hõimuvendade vastu. Samas on viimasel ajal hakanud levima ka teistsugune vaade, kus Kaupot nähakse tulevikule mõtleva juhina, kes soovis oma rahva viia sarnasesse rikkusesse ja õitsengusse, nagu ta oli näinud oma Rooma-reisil. Eestis on selgelt domineeriv aga esimene vaade. Sellest mitmeti erinev on Rein Raua nägemus 1990
Tema linnus asus Koiva jõe ääres. Dabrel julgustas oma mehi nii, et need kunagi ei taganenud. Ristisõdijad ründasid linnust terve päeva, kuid ei suutnud seda allutada. 1211. a. puhkes katk, mis levis üle kogu Liivimaa. Katku suri ka Dabrel. 7. liivlaste vanem Kaupo ja tema tegevus kuni surmani Madisepäeval Kaupo oli Turaida liivlaste vanem, kes oli üks nendest liivlastest, kes end Üksküla kirikus ristida lasi. Ristijaks olevat olnud Theoderich. Kaupost kujunes sakslaste usin abiline, läks ta ju üle sakslaste leeri. Kaupo koos riialastega oli tegev 4 mitmetes lahingutes nt. astus ta eestlaste vastu välja 1210. aastal Võnnu lahingus. Nimelt oli Mõõgavendade ordu asunud Võnnus endale suurt kivilinnust ehitama. Eestlased aga piirasid orduvennad ümber ja tahtsid linnust koos ümbritsevate kokkutassitud puudega põlema panna. Kuuldes aga, et sakslased Riiast ja liivlaste
annaabi.ee 
