osa puhkab ja kaks on kasutusel(ühel talivili ja teisel suvivili). Inimese elatustase tõuseb, suudetakse vähema ajaga toota tänu leiutistele rohkem. Selle tagajärjel väheneb ka suremus. Rahvaarv hakkab kasvama ja seetõttu hakatakse kasutama praegu veel kasutamata maid ja seega asustus tiheneb veelgi. Asustamisega jõuti Baltikumini Tekkima hakkas suurem toodanguülejääk, mis andis võimaluse kaupmeeskonnale. Toodangujääkidest said vahetuskaubad. Linnade tekke eelduseks oli veel kaupmeeskonna teke kui ühiskonnakihi väljakujunemine ja käsitööliste eraldumine põllumajandusest. Neid hakati nimetama oskustöölisteks. Uued linnad tekkisid kaubandusteede ristumiskohtadele. Esmalt tekkisid linnad Itaalias, Prantsuse lõunarannikus ja Vahemere piirkonnas.
Kehtis palju piiranguid, talupojad ei tohtinud oma majapidamist maha jätta, ükskõik kui raske neil ka oli. Enamasti elasid nad vaesuses. Talupoegade järel moodustasid järgmise seisuse käsitöölised ja viimasel, kõige madalamal astmel olid kaupmehed. Kaupmeeste kohta kehtis arvamus, et nad ise ei tooda midagi, vaid elavad üksnes rikastumise nimel. Samal ajal kogunes kaupmeeste kätte arvestatav osa rahast ja mingil perioodil arenes jaapani kultuur just tänu kaupmeeskonnale. Iga seisust kasvatati oma kindlate reeglite järgi, seiustel olid oma piirangud, aga ka seisuslik uhkus. Seisustest väljapoole jäid nii sintoismi kui ka budismi vaimulikud, samuti intelligents. 3 Õukondlase kasvatus Õukondlase kasvatamine vajas palju aega ja kannatlikkust, nõudes suuri kulutusi ja õpilase sügavat pühendumust. Küll aga oli sellel tegevusel piisavalt motivatsiooni
Ministeriaalid kui maahärra ametnikud võisid olla seotud nii rüütelkonnaga kui ka linna juhtimise kaudu ka linna kaupmeeskonnaga - kaupmehi ja rüütleid vastanduda ei saa. Kaupmeeste huvi oli Vene kaubanduse keskused, Saksa sidemed olid olemas juba nende keskustega enne ristisõdade algust. Väidetavalt paganlik maa Läänemere ja Venemaa vahel polnud takistuseks kaubavahetuse toimimiseks, samas kaupmeeskond profiteeris sellest, et sõdade tulemusena tekkisid Liivimaal linnad. Kaupmeeskonnale ei võõras ka misjoni ideoloogia, ka nemad olid huvitatud hingeõnnistusest. Liivimaast on 13. sajandil saanud ka relvastamata palverännakute sihtpunkt. Oli tavaks, et palverändurid hankisid endale sihtpunktis märgi selle kohta, et nad on palverännul käinud, Liivimaa oli palverännaku siht ka nendele, kes otseselt palverännakule ei suundunud. Ristisõdijate väest ei piisanud selle kujuneva võimukeskuse kaitsmiseks, oli vajalik püsiv sõjavägi, mis oleks kohapeal alati olemas olnud
annaabi.ee 
