6.1 Tooted Tooted on tehtud keskkonnasõbralikult toodetud piimast, kohalike elanike usinate kätega ja kaasaegsetes tingimustes. Talukohupiim ja -või, sõir, koorekaramell, jogurt, juust valmivad traditsioonilise talus kasutatud tehnoloogia alusel. Koostises kasutatakse võimalusel alati eestimaiseid komponente. Taimerasva, säilitusaineid Nopri talumeierei toodetest ei leia. 6.2 Kaubamärgi väljapanek Kaubamärgi tooted on esindatud peaaegu kõikides kauplusekettides, kuid valik on üpris kesine. Kaubamärk ei ole panustanud pakendite disaini, seega on tooteid üpris raske leida. Teadlik tarbija oskab tooteid eristada kaubamärgi märgi järgi, milles olev sõnum kinnitab, et tegu on kodumaise kaubamärgiga. 6.3 Oma arvamus kaubamärgist Nopri tooted on looduslikud ning eestimaised, pakendatud lihtsasse pakendisse. Pakendi lihtsus lubab järeldada, et kaubamärk on panustanud toodete tootmisesse. Tarbija võib olla
Rimi liha juhtumi analüüs KONFLIKTI TUTVUSTUS · Rimi teatas, et hakkab müüma oma tootemargi alt vaid välismaist sea- ja veiseliha, tuues põhjuseks kvaliteedi ja suurema tootevaliku. · Rimi Eesti Food AS teatas, et ei ole loobunud kauplusekettides Rimi ja Säästumarket eestimaise sea- ja veiseliha müügist, vaid peab jätkuvalt läbirääkimisi Eesti lihatööstustega nende toodangu tsentraalseks sisseotsmiseks.(kõige enam loodetakse koostööle Atria ja Saaremaa lihatööstustega). · Östholm rõhutas, et Rimi lihasortimendi muudatus puudutab ainult sea- ja veiseliha toorliha, kõik muud toorlihad, st kana-, lamba- ja vasikaliha ja marinaadis sea-ja veiseliha ostetakse endiselt sisse Eesti tootjatelt.
Lambakasvatuse tasuvuse tõusu pikemas perspektiivis on eelkõige mõjutanud lambaliha kokkuostuhindade tõus. Kahjuks on viimastel aastatel on probleemiks tõusnud jällegi lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nendetapavõimsus on väike. Siseturul on lambalihast saanud nõutud, kuid sageli ka defitsiitne lihaliik, sest kauplusekettides lambaliha vahel küll leiab, aga mitte pidevalt. Lambaliha kokkuostuhindade tõus on olnud viimasel kahel-kolmel aastal minimaalne või mõne töötleja puhul isegi negatiivne. Samal ajal lambaliha jaehind on teinud jätkuvat tõusu. Eesti Konjuktuuriinstituudi (EKI) andmeil (www.ki.ee 11.09.2008) oli lambaliha jaehind Eesti turgudel 2007. a augustis 86.98 kr, aga 2008. a augustis isegi 101.88 kr kilogrammist (hinnatõus 17%), tavakauplustes vastavalt 127.83 ja 178.95 kr/kg-st
See on viinud lammaste arvu hüppelisele tõusule, kui ajavahemikul 2000.-2008 kasvas 3 lammaste arvukus üle 2,5 korra. Hetkel on probleemiks tõusnud jällegi lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lammaste tapmisega lihatööstuseid napib ja nende tapavõimsus on väike. Siseturul on lambalihast saanud nõutud, kuid sageli ka defitsiitne lihaliik, sest kauplusekettides lambaliha vahel küll leiab, aga mitte pidevalt. Konjuktuuriinstituudi andmeil on lambaliha jaehinnad pidevalt tõusnud, kuid kokkuostuhinnad mitte oluliselt. Näiteks(www.ki.ee/09.11.2004) olid lambaliha kokkuostuhinnad 2004.a.septembris 12-23 kg noorlammaste lihakehadel 45.90 kr/kg-st (SEUROPI järgi R2) ja täiskasvanud lammastel 23,72 kr/kg-st. Lambaliha kokkuostuhindade tõus on olnud viimasel kahel-kolmel aastal minimaalne või mõne töötleja puhul isegi negatiivne.
annaabi.ee 
