I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU Villem Grünthal-Ridala (kodaniku nimega Wilhelm Grünthal) sündis 30. mail 1885. aastal Muhumaal Kuivastu kõrtsmiku perekonnas. 1890. aastal siirdusid vanemad Hellamaa külla kauplust pidama. 1891. aastal asus Villem Grünthal-Ridala õppima Hellamaa kihelkonnakooli, lõpetas selle 1895. Pärast seda õppis 1891-1897 Kuressaares Eisenschmidti erakoolis ja 1897-1905 gümnaasiumis. 1899. aastal ehitas perekond Viira külla kauplusehoone ja asus sinna elama. Pärast vormilist astumist Tartu ülikooli siirdus Villem Grünthal-Ridala 1905. aastal Helsingi ülikooli õppima soome keelt ja kirjandust, folklosristikat ja Põhjamaade ajalugu. Lõpetas ülikooli 1909, 1911. aastal sai mag. philos. kraadi. Helsingi ülikool ei võimaldanud Ridalal 1922 kaitsta eesti keeles doktoriväitekirja ning dr. philos. kraadi sai ta alles 1941 uurimusega ,,itämerensuomalaisten kielten yksikön
Talude vastas üle tee olid tuulikud. Saare keskuseks kujunes Hullo 20. saj algul, kui saar suvitajate seas populaarseks kujunes. Taludest põhja poole kummalegi poole külateed rajati hulgaliselt suvitajatele mõeldud pansionaate ning suvilaid. Siin asusid ka vallamaja, kauplus ja koolimaja. Vormsi vana vallamaja Hullos ehitati 1920 või varemgi. Vallavalitsus kolis majast välja 1950. a. Pärast seda oli hoone kasutusel väga erinevates funktsioonides. Hullo keskel asuv kauplusehoone võeti kasutusele juba 1892. aastal. Tänaseks on selle ilme mõnevõrra muutunud. (Vormsi lugu 2013) Joonis 7. HulloSvibyRumpoMagnushofi teerist (Vormsi lugu 2013) Joonis 8. Hullo rahvas, 1919 (Vormsi lugu 2013) Vormsi tänapäeval Elu looduskaunil Vormsi saarel on rahulik ja turvaline. Meid ümbritseb miljööväärtuslik ja turvaline keskkond ning me elame looduslähedaselt. Meie lapsed õpivad renoveeritud koolimajas ja lasteaias
probleemid sellisel juhul tekivad? Ülevõttev põhjus on kahjule järgnev selline faktor (sh tegu), mis olnuks võimeline tekitama sama kahju, mille põhjustas enne seda toime pandud tegu. Tegemist on vajalike põhjuste paljususega, kus üks põhjus realiseerub enne teist. Conditio -testi alusel on selge, et järgnev tegu ei saanud olla kahju vajalik põhjus. Järgneva teo põhjustaja ei vastuta. Nt: Gaasiplahvatus, milles on süüdi A, purustab B kauplusehoone. Sellele järgneb tunni aja pärast pommi- plahvatus, milles on süüdi C ja mis oleks B kauplusehoone samuti purustanud. Conditio -testi järgi selgub, et kahju põhjustaja on üksnes A. Nii ka jääb: A vastutab kogu kahju eest, ta ei saa tugineda sellele, et ilma tema tegevuse (või tegevusetuseta) oleks kahju ikkagi tekkinud. C kahju eest ei vastuta. Probleemid tekivad siis, kui kahju tekib mõlemast teost oluliselt hiljem. Sellisel juhul oleks ehk õiglane
annaabi.ee 
