Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks.
poole. Linnriike valitsesid perekonnad dünastiad. Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused (eriti inimohvritoomine jumalate toitmiseks maailma edasikestmise nimel). Linnriikidevahelise suhtlemise käitumiskoodeksisse kuulus vaba läbipääsu lubamine kõikide linnriikide poolt austatavate jumaluste pühamutesse, üldistesse kauplemiskohtadesse, saadikupuutumatus ja korrakohane sõjakuulutamine. Alaline sõjavägi puudus. Noorukitena said mehed sõjalise treeningu ja lahingutesse kutsuti neid vastavalt vajadusele. Elanikkond jagunes kahte sotsiaalsesse põhiklassi ülemkiht oli põhiliselt sünnipärane aadel ,,pilli", mis hõlmas ligikaudu 10% rahvastikust. Aadlike ja lihtrahva vahel oli võimalik sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid,
Ühiskond Linnriike valitsesid perekonnad dünastiad. Rahvastik kuulus enamasti nahuatli keelt kõnelevatesse etnilistesse rühmitustesse, kellel olid sarnased religioossed uskumused ja riitused (eriti inimohvritoomine jumalate toitmiseks maailma edasikestmise nimel). Linnriikidevahelise suhtlemise käitumiskoodeksisse kuulus vaba läbipääsu lubamine kõikide linnriikide poolt austatavate jumaluste pühamutesse, üldistesse kauplemiskohtadesse, saadikupuutumatus ja korrakohane sõjakuulutamine. Alalist sõjaväge ei olnud. Mehed said noorukina sõjalise väljaõppe ja kutsuti relvile vastavalt vajadusele. Elanikkond jagunes kahte sotsiaalsesse põhiklassi. Ülemkiht oli põhiliselt sünnipärane aadel (pilli), mis hõlmas ligikaudu 10% rahvastikust. Aadlike ja lihtrahva vahel oli võimalik sõjalisest vaprusest tingitud vertikaalne sotsiaalne mobiilsus, mis võimaldas ka mitteaadlikel saada auastmeid, riigiameteid, maksuvabastusi ja
annaabi.ee 
