AKTSIISIMAKSUKOHUSTUS Kütustelt tekib aktsiisimaksukohustus üldjuhul kütuste tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel. Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud ise arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja deklareerima ning maksma selle seadusega sätestatud tähtpäevaks. MAKSUSTAMISEPERIOOD Aktsiisilaopidajatel ja registreeritud kauplejatel on maksustamisperioodiks üldjuhul kalendrikuu ja aktsiisi deklareerimise ning tasumise tähtajaks järgmise kuu 15. päev. Teisest liikmesriigist tarbimisse lubatud aktsiisikauba vastuvõtjal (sh näiteks ka aktsiisilaopidajatel) tekib aga aktsiisi maksmise kohustus vastuvõtmise hetkel ning aktsiis tuleb deklareerida ja tasuda 5 päeva jooksul. AKTSIISIDEKLARATSIOON Aktsiisi deklareeritakse kütuse
elektroonse ostukeskkonna tarbijakäitumises. Joonis 2 laieneb veelgi tarbija tunnusjoontega, 4 emotsionaalse seisundi ning Interneti ostukeskkonna atmosfääriga. Sotsiaalsel mõjul on suur osatähtsus Internetis tarbimisel. Suhtlemisel teiste sama või sarnaste huvidega tarbijatega, kuulumine samasse vanuseklassi või huviringi võib ajendada Internetis ostma. Seega selgub , et sotsiaalsed mõjutused on olulised Internetis tarbimisel aga kauplejatel on raske neid mõjutada. Interneti-kaubanduses on oluline tehnoloogia kasulikkus ja kerge käsitlemine. Internetis ostmine peab olema väga lihtne ja selge ning nauditav. Ostmine ei ole lihtsalt asjade omandamine vaid ka nauding, kogemus, meelelahutus. Internetis tarbimisel saavad tarbijad kogemuse ja naudingu interaktiivsusest. On tõestatud et kodulehe interaktiivsus on määrav Internetis tarbijakäitumisel. Joonis 2
Nüüd on tal kontol 57 870 eurot ja ta ostab 2 miljoni eest EUR/USD valuutapaari, kuid nüüd ta kaotab 200 pipsi. Selle tehinguga kaotas hr Õun 40 000 USD (31 500 eurot) ja uus konto seis on nüüd 26 370 eurot ehk 54,4% langus. Tal on nüüd vaja kahekordistada oma konto väärtus, et jõuda tagasi algseisu! 2% reegel tähendab seda, et kaupleja ei tohiks ühe tehinguga ohtu seada rohkem kui 2% kogu kontost. Selle reegli järgimine on aidanud paljudel kauplejatel üle elada volatiilsed perioodid ning saada professionaalseteks kauplejateks. Hr Õuna puhul oleks 2% olnud algkapitalist ehk 50 000 eurost 1000 eurot. Võtame uuesti hr Õuna näite. Kui tema algkapital on 50 000 eurot ja ta võtab miljonilise tehingu ja turg liigub tema positsioonile vastu, siis millal ta 2% reegli ehk antud juhul 1000 euro piiri ületab? 1 000 000 x 0,0012 = 1200 USD (ehk 1000 eurot). Seega on antud näite puhul on „puhver“ kõigest 12 pipsi ehk
ülemineku plaan, mis sisaldas suuniseid valitsusasutustele ja teavet laiemale üldisusele. 22 Asjatundjate komisjoni juurde on loodud seitse euro kasutuselevõtmisega seotud küsimustega tegelevat töögruppi. Eurole üleminek on üritatud inimeste jaoks võimalikult lihtsaks teha. Euro sularaha saab kas pangakontoritest, sularahaautomaatidest või jaekaubandusest. Alates 1. juunist 2010 on kõigil kauplejatel kohustus näidata hindu nii kroonideks kui ka eurodes. Nii peavad hinnad olema esitatud kuni 30. juunini 2011, et inimestel oleks aega uue rahaga kohaneda. Ametlik kurss kroonilt eurole üleminekuks, 15,6466 krooni 1 euro eest, kinnitasid Euroopa Liidu rahandusministrid 13. juulil 2010. Alates oktoobrist 2010 saavad kõik tuua panka kodus oleva peenaraha ning vahetatav summa kantakse kliendi arvele ilma teenustasuta. Kõigil soovijatel on olnud võimalus vahetada kroone eurodeks
annaabi.ee 
