Essee Linna plussid ja miinused Timo Stogov 10a Valga Gümnaasium Valga 2008 Linna plussid ja miinused Linna plussid : 1) Linna plussiks oli see , et linnas oli palju lihtsamini lihtrahvale kättesaadavad tõidu ained ja erinevad muud kaubad. Näiteks lihtsam oli selle tõttu kätte saada neid tooteid mida taheti , sest paljud suured kauomehed käisid linnadesse , mitte maale , sest linnas oli inimesi ja kauba tahtjaid rohkem. Kaupmehed käisid linnas , et kiiremini oma kaubad maha müüa ja raha saada. Eriti hästi arenes Vana- Liivimaal transiitkaubandus. 2)Linnu juhtis nõukogu ehk raad , mis koosnes raehärradest. Tallinnas oli raehärrasid 12 aga keskaja lõpuks 14. Lisaks raehärradele kuulus rae koosseisu veel 4 eriti tähtsat isikut , bürgmeistrit , kes olid rae ja linna kõrgemad eestseisjad. Kui linnu poleks
Aarjalaste ühiskonnakorraldus Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Ksatrijad olid sõjamehed. Need pidavat tekkinud jumala kätest ja nad kaitsesid ja valitsesid rahvast. Vaisjad talupojad, kauomehed ja käsitöölised olid tekkinud jumala puusadest. Suudrad ehk teenijad kuulusid kõige madalamasse seisusesse. Nemad tekkisid jumala poristest jalgadest. Vaisjad ja suudrad pidid toitma kahte ülemist seisust. Nendest kastitest välja jäänud inimesed olid puutumatud. Nemad polnud aarjalased, vaid India põliselanike järeltulijad. Neile ainti kõige mustemad ja raskemad tööd. Ühest kastist teise ei olnud võimalik minna. Ka abielluda ei tohtinud teisest seisusest inimesega
Kui palju neid mõlemaid on? Seisused: ‘värv’, kolm kõrgemat seisust olid heledama nahavärviga (aarjalased) Kastid: elukutsel põhinevad suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt Kaste on tuhandeid ja need jagunevad nelja seisuse vahel 21. Kes kuuluvad hinduistlikus ühiskonnas brahmanite seisusesse? – preestrid Kes kšatrijate seisusesse? – valitsejad ja sõdurid Kes vaišjate seisusesse? – käsitöölised, põlluharijad, kauomehed ja pankurid Kes šuudrade seisusesse? – sulased ja teenijad Mis on hinduismis kolm kõrgemat seisust? 22. Kes asetsevad hinduistlikus ühiskonnas väljaspool seisusi? – puutumatud ehk roojased (kes teevad põlamatuid ja mustemaid töid) 23. Mis on karma? – teo ja tagajärje seadus Kuidas defineerida hinduismis ja budismis karma seadust? – vooruslikum elu viib paremasse, halvem elu halvemasse sündi. Andestust ei ole, ebavooruslikus lunastatakse vaid halvema sünniga
Vaisjad ja suudrad pidid toitma Aarjalaste ühiskonnakorraldus Aarjalstele sai väga iseloomulikuks kastikord. Inimesed jaugenid sünnijärgi gruppidesse ehk seisustesse. Usuti, et iga seisus oli tekkinud jumala kehaosadest. Preestrid ehks braahmanid olid tekkinud jumala suust . kuna nende ülesandeks oli kuulutada jumala sõna. Ksatrijad olid sõjamehed. Need pidavat tekkinud jumala kätest ja nad kaitsesid ja valitsesid rahvast. Vaisjad talupojad, kauomehed ja käsitöölised olid tekkinud jumala puusadest. Suudrad ehk teenijad kuulusid kõige madalamasse seisusesse. Nemad tekkisid kahte ülemist seisust. Nendest kastitest välja jäänud inimesed olid puutumatud. Nemad polnud aarjalased, vaid India põliselanike järeltulijad. Neile ainti kõige mustemad ja raskemad tööd. Ühest kastist teise ei olnud võimalik minna. Ka abielluda ei tohtinud teisest seisusest inimesega. Selline
annaabi.ee 
