1 mis 19. sajandi algupoolel vallutas kogu Põhja-Eesti. Käiste ja tanude kaunistamisel sai rahvaomaseks värviline lillkiri. Naiste pihakatetena tulid peamiselt Saaremaal 18. sajandil kasutusele lühike jakitaoline kampsun ja vestilaadne liistik (Saaremaal abu). Lõuna-Eesti rõivas säilitas arhailisuse, uuendusi tuli 18. sajandi lõpus peamiselt kaunistustesse. Linaste rõivaste tikandis hakati varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel kasutama ostetud punast puuvillast lõnga, maagelõnga. Pikk-kuubedele õmmeldi peale punasest nöörist kaarusest kaunistused. Suurenes ostukaupade osatähtsus. Suur osa ehteid ja väiksemaid detaile, nagu siidpaelad, pearätid, nööbid, karrad, litrid jms, saadi rändkaubitsejatelt ja linnakäsitöölistelt ning poodidest. 19. sajandil tungis talurahva rõivastesse palju linlikke elemente
arvesse võtta ka moehoovusi, mis seostuvad alateadvuse ja emotsioonidega. See tähendab, et vahel kiputi märke ja ornamente kasutama ka nii, et nende tähendusele või sisule ei pööratud tähelepanu. Ülekaalus on geomeetriline ornament, mille põhielemendid on ruut, rist, siksak, ring, silmusnelinurk ja kolmnurk. Kristluse tulekuga omistati neile ristiusuga seotud tähendused, kuid eesti talupojad ei mõistnud usundilist tähendust täiel määral. Rahvas võttis ornamendid oma kaunistustesse enamasti lihtsustatult, ühed kui õnnetoovad, teised kui kaitsemaagilised, aga ka pilkupüüdvad motiivid. Märke kasutades oli oluline saavutada kokkulepe looduse kujuteldavate heade või vaenulike jõududega. Kõige püsivamad on olnud inimesele, tema kodule ja lähedastele kaitset lubavad märgid. Veel 19. saj oli üsna tavaline, et märke joonistati või lõigati sisse majaseinale ja uksele aga ka sööginõudele, viljakirstule, leivale ja mujalegi.
siidkattega pottmütsi, mis 19. sajandi algupoolel vallutas kogu Põhja-Eesti. Käiste ja tanude kaunistamisel sai Põhja-Eestis samal ajal rahvaomaseks värviline lillkiri. Naiste pihakatetena tulid peamiselt Saaremaal, vähem Lääne-Eestis juba 18. sajandil kasutusele lühikesed jakitaolised kampsunid ja vestilaadsed liistikud (Saaremaal abud). Lõuna-Eesti rõivas säilitas arhailisuse, uuendusi tuli 18. sajandi lõpus peamiselt kaunistustesse. Linaste rõivaesemete tikandis hakati varasema valge linase või värvilise villase lõnga asemel kasutama vene rändkaubitsejate vahendatud punast puuvillast lõnga, maagelõnga. Pikk-kuubedel võeti kasutusele punasest neljatahulisest villasest nöörist kaarusest peale õmmeldud kaunistused. Kogu majanduselu kaubalisuse kasvuga suurenes maaelanike rõivastuses 18. sajandil ostukaupade osatähtsus. Suur osa ehteid ja väiksemaid detaile, nagu siidpaelad, pearätid,