· Kirik soovis, et kunst oleks esinduslik ja toretsev. · Teosed pidid edasi andma ülevust, rahutust ja liikumist. · Hooned nö maeti dekoratsioonide alla. ITAALIA Arhitektuur · Tähtsaim oli kirikute püstitamine (katoliku usu keskus). · Valitsevaks kirikutüübiks sai piklik avara sisesaaliga hoone. · Välisilmes jäi tähtsaimaks kuppel. Ainsad aknad asusid tavaliselt kupli all ääres. · Siseruumis said tähtsaks kaunistuselemendiks maalid ja skulptuurid, mille ülesanne oli tekitada imetlust, hämarust ja aukartust. Laemaalidel kujutati sageli arhitektuuri detaile, mida oli raske tõelisest eristada. · Kiriku fassaad pidi mõjuma maaliliselt ja lopsakalt nagu siseruumgi. · Hoone esikülg võis lainetada, olla astmeline, või muul moel liikumist edasi andev. Rooma Ehitati edasi Püha Peetri kirikut. · Loobuti tsentraalehitise tüübist ja ehitati üks ristiharu pikihooneks.
Uue vaekoja valmimisel emajõe ääres 19. Sajandi II poole müüriti väravad kinni ning vabanenud ruumid läksid vahtkonna käsutusse, 1922 paigutati siia apteek. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest graniitastmete ja azuurse puitvõrega trepp. II korrusel hargnesid pikiteljel olevast koridorist kohtutpa ja bürgmeistri vastuvõturuum. Äärmiselt lihtsa kujundusega ruumide ainsaks kaunistuselemendiks on mitmekesised dekoratiivsed võlvlaed. Pidulikem on II korruse parempoolses tiivas risti hoonega paiknev varaklassitsistliku kujundusega raesaal. Katkematult kulgeva lambrii kohal on seinapind jaotatud halli kunstmarmoriga tahveldisteks malahhiitrohelisel foonil. Tahveldiste ülaosas on stukist ripprätikud, lambriil ja supraportidel loorberi- ja roosivanikud. Ümarservadega lael pilt 15 domineerivad risetimotiivid. Kogu stukkdektoor, mis kohati on kaunis rohmakas, pärineva
Selle konkursi võitis arst Claude Perrault Versailles' loss Kerge, õhuline, suured risaliidid fassaadil Põhiplaan ongi nagu 1 suur risaliit Tuntud ka selle suur park, kus leitis kehastust Andre le Notre'i fantaasia ja geniaalsus Peegligalerii Keskseks ruumiks oli kuninga magamistuba Selle läheduses Jätkati hoogsalt ka Louvre'i lossi ehitusi Selle idafassaadi projekteeris Claude Perrault' Peamiseks kaunistuselemendiks paarissambad, külgedel näha ka 2 väikest risaliiti, keskel paviljon katusel oleva viiluga (3-korruseline) Vaux-le-vicomte ehituslugu Fouquet röövis riigiraha Dartagnan arreteeris Fouquet' Ületab Versailles' lossi Selle projekteerinud enamasti Jules Hardouin-Mansart Invaliidide kodu (ja kirik) Kirik tuletab meelde panteoni Sinna on paigutatud ka Napoleoni maised jäänused Invaliidide kodus oli võimalik majutada kuni 4000 sõjas olnut Nicolas Poussin
suured(30-40l) lai ülaosa, kuid suhteliselt madal ning 2 sanga külgedel. omapärane nähtus oli dipüülon vaas, mida kasutati hauatähisena, sangad puudusid, sageli rikkalikult kaunistatud kreeka vaasimaalis tuuakse välja mitmeid eri stiile, tavaliselt kuulub vaasimaal tarbekusti alla, kuna kreekamaalikunsti on säilunud vähe, siis antiikkunsti puhul liigitatakse see tavaliselt maalikunsti alla. kõige varajasem teaadolev stiil on geomeetriline stiil. peamiseks kaunistuselemendiks on geomeetrilised kujundid, võib kohata ka taim ja loom kujusid kuid need on väga üldistavad. Sageli rakendatud ka meander mustrit. mustafiguurilime vasimaalikunst on ülesehitatud figuuridele ja inimkujudele. figuurid on värvitud musta lakiga, seda on peetud suursugusemaks stiiliks, paljuon kujutatud jumalaid. nüüd hakkavad vaasimaalimeistrid oma teoseid ka allkirjastama. sageli on neid kaunistatud mitmekesi, seega võib näha 3-4 allkirja.