Parthenon on hilisemal ajal kasutust leidnud nii kiriku kui ka moØeena. Kaasajal on ta suhteliselt viletsas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a. sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni suurepäraselt säilinud hoonest. Hävitustööd jätkas 19. saj. Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord Elgin, kes varastas ja vedas salaja Inglismaale suurema osa Parthenoni kaunistavatest skulptuuridest ja reljeefidest. Lord Elgin müüs nad Briti Muuseumile, mille väljapanekuis nad siiani aukohal on. Propüleed, Akropoli väravad ehitas arhitekt Mnesikles 437-432. a. eKr. Propüleed koosnevad peahoonest ja kahest tiivast, mida kaunistavad dooria stiilis sammastest kolonaadid. Peahoone juures on kasutatud joonia stiilis sambaid. Põhjatiiva seinad olid kaunistatud seinamaalingutega, mistõttu seda kutsutakse ka Pinakoteegiks.
ja Constantinuse (kuni 337) lõpetatud Constantinuse basiilika. Tavalise lameda lae asemel oli 25 meetri laiune kesklööv kaetud kolme ristvõlviga. Arhitektuuri üldine suurejoonelisus ei olnud kooskõlas detailide ja kaunistustega. Teine Constantinuse aja kuulus ehitis on Constantinuse triumfikaar, mis valmis aastal 315. Üldkompositsioonilt on see rahulik ja selge, proportsioonid harmoonilised. Tüüpiliseks languasja tunnuseks on see, et enamik seda kaunistavatest skulptuuridest on röövitud vanematelt ehitistelt. IV sajandi ehitistest on kuulsad veel mõned ümberehitised, näiteks Minerva Medica ja Cinstantinus Suure tütre Constantia hauamonument (Vaga 1999: 116-117). Rikkalikult on keisririigi hilisemaid ehitusmälestisi säilinud provintsides. Prantsusmaal väärivad tähelepanu teatrid Orange'is ja Arles'is, amfiteater Nimes'is, Saksamaal III sajandi lõpul ehitatud kindlustatud värav Porta Nigra Trieris. Viimane on ehitatud tahumata kividest
Kaasajal on ta suhteliselt viletsas seisus. Nimelt kasutasid türklased veneetslastega sõdides Parthenoni püssirohulaona. 1687. a. 13 sai ta tabamuse veneetslaste suurtükist ning järgnenud plahvatus hävitas suure osa seni suurepäraselt säilinud hoonest. Hävitustööd jätkas 19. saj. Suurbritannia Konstantinoopoli saadik lord Elgin, kes varastas ja vedas salaja Inglismaale suurema osa Parthenoni kaunistavatest skulptuuridest ja reljeefidest. Lord Elgin müüs nad Briti Muuseumile, mille väljapanekuis nad siiani aukohal on. Jumalanna Nike tempel ehitati umbes 420. a. eKr. arhitekt Kallikratese poolt. Erechteion valmis samuti umbes 420. a. paiku eKr. Ehitise teeb ainulaadseks lõunaküljel asuv Karüatiididekoda. Tempel oli pühendatud kahele Ateena olulisimale jumalale, Ateenale ja Poseidon- Erechteusele, kelle sündi kujutatakse ka templi friisi kaunistavatel reljeefidel.
Et seda veelgi enam rõhutada, võeti eeskujuks Rooma keisririigi aegsed triumfiehitused. 1806. aastal hakati Napoleoni võidukate sõjakäikude tähistamiseks F. Chalgrin`i ( 1739-1811 ) kavandi järgi ehitama Champs Elysees ees olevale väljakule ( sinna koondub raadiustena 12 avenüüd ) ehitama kuulsat Tähe triumfikaart, mis nagu lõpetaks linna panoraami. Suurejooneline ja pidulik triumfivärav on 45 m lai ja 50 m kõrge. Chalgrin loobus antiigieeskujudest kaunistavatest sammastest, triumfikaart ehtivad skulptuurigrupid kuuluvad juba romantismi perioodi. Teisedki triumfiehitised lähtusid antiigist, Carouselli väljakul asunud triumfikaare autorid Ch. Percier ( 1764 - 1838 ) ja P. A. Fontaine ( 1762 - 1855 ) võtsid eeskujuks Septimus Severuse võidukaare, Vendome`i väljaku triumfisammas ( arh. P. Lepere ja J. Gondouin ) jäljendab kuulsat Trajaaanuse sammast Roomas. Napoleoni õukonnaarhitektideks olid Ch. Percier ja P.A
annaabi.ee 
