9. Pietá-skulptuur, mis kujutab Neitsi Maarjat hoidmas surnud Jeesust Maarjakabel-suurim kabel kabelite pärjas Madonna- Neitsi Maarja Vitraaz- koosneb eri värvi klaasitükkidest, mille vahel tina ribad; mõned väiksemad detailid maaliti käsitsi juurde; kirkad värvid; eesmärgiks jutustav sisu. Fiaal- tehistorukesed; torni taoline kaunistus, mis lõppeb pika püramiidja kiivriga (torni katus) ning seda krooniva ristlillikuga Vimpergid-ehisviilud; paiknevad portaalide ja akende kohal, on kaunistatid skulptuuride ja dekoratiiv detailidega Kuningate galerii- fassaadil olevates teravkaarelistes nissides paiknevad kuningasskulptuurid Perspektiivportaal- koosnes mitmetest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist. Igale löövile oli oma sissepääs. Domineeris kolm perspektiivportaali. 10.Pildid. Pilt 1. Oleviste kiriku tähtvõlvid.(P) Pilt 2. Lehvikvõlv(P) Pilt 3. Notre Dame. Jumalaema kirik Pariisis. (VaraGooti.)(P) Pilt 4. Chartres'i katedraal. (KõrgGooti.)(P) Pilt 5
kirjadega. Karjast on andmeid ka kudruste ja piiprellidega kaunistatud punaste ja mustade kalevist peapaelte kohta. Tavaline 19. sajandi abielunaiste peakate oli tanu. Tanu moodustati ühest piklikust riidetükist. Põiksuunas kokkumurtud riidetüki ühest poolest sai äär, teisest lagipealne (pesa), mis kuklas kroogiti lisalapi (perslapi) külge. Äär toestati papiga eestvaates trapetsi või ristkülikukujuliseks. Karja naiste tanud olid madalad, kuklas kõrgele ulatuvate nukkidega. Tanud kaunistatid tikandiga, mis oli Karjas peamiselt geomeetrilise kirjaga ristpistetikand (19. sajandi keskpaiku tikiti tanudele ka lillkirja). Tanu serva külge õmmeldi umbes 0,5cm laiune, tavaliselt kahevärviline niplispitsiriba. Igapäevaseks peakatteks võtsid naised meeste garderoobist üle varrastel kootud tuttmütsi e nolkmütsi. Ida Saaremaal, kus tuttmütse kandsid ainult abielunaised, kahanes see 19. saj. teisel poolel väikeseks lamedaks ketasmütsiks, millele kinnitatud
Hiljem oli ülempreestriks keiser. Ennustamises vöeti üle etruskide öpetus. Ennustasid ka sibüllid kreeklastest naidprestrid. 1.saj pKr hakkasid levima mitmed idamaised öpetused, nende hulgas ka ristiusk. Köige popullaarsemad olid müsteeriumid. § 28 Rooma kunst // Etruski kunst Etruskide ehituskunstist võtsid roomlased üle linnade,templite ja elumajade planeeringu, tänapäevaks on olulisemaiks etruskide kunstis hauakambrid. Neis on säilinud läbi aastate hulgaliselt skulptuure,kaunistatid tarbeesemeid ja kunstitöid. Etruskide skulptuuris segunevad idamaise ja kreeka arhailise kunsti möjud.Kuulsamid töid on ,,Kimäär" ja ,,Kaptitoolumi emahunt" . Rooma ehituskunst Alates 1. saj algas roomlaste enda ehituskunst. Roomlased mötlesid eelköige ehitiste püsivusele, ehitati lubjakivist, pöletatud tellistest ja seinte katmiseks marmorit. Mesopotaamias kui ka etruski ehituskunstis on kasutatud kaari, võlve ja kupleid, Mesopotaamias osati ehitada ainult silindervõlve, kuid
annaabi.ee 
