maja seab see mõningad piirid kodu kujundamislel. Kõike väga detailselt ma paika ei paneks kuna see peaks sobima ümbruskonnaga, kõrvalhoonetega ja elumaja enda väljanägemisega. Kuid on mõned detailid mida ma kindlasti tahaksin ja müned mida väldiksin. Kindlasti peab olema palju ruumi kuhu saaks rajada haljastust. Maja taha tuleksid viljapuud ja -põõsad, väike aialapike ja ehk ka kasvuhoone kus saaks kasvatada maitsetaimi ja mõningaid ilutaimi. Maja esikülge kaunistaksid aga ilupuud ja -põõsad. Võimalik, et saab olema ka mõni veesilm. Otseselt veekogu äärde ma elamist ei tahaks. Pigem muretseks kunagi hiljem võimalusel mõne suvila. Kindlasti ümbritseksin maja ka puidust aiaga mille väravte juurde üritaksin sobitada maakivist valmistatud postid. Need tuleksid ümmargused või nelinurksed sees oleks muld ja seal kasvavad lilled. Samuti peab olema palju ruumi lastele mängimiseks. Laseksin teha ka nurgakese liivakasti ja mõne ronimispuuga
sümbol, kuid mitte lõplikult – kes avatud silmil vaatab vasakul kujutatud inimestehulgale. Taust on kujutatud rohekas-hallina, mis esialgu oli olnud (enne 1915.aastat) kuldne, nii nagu Gustav Klimptile iseloomupärane. Olles võlutud bütsantsi kunstist, armastas Klimt eriliselt kuldvärvi. Ta kandis seda maalidele nii paksult, et tekkis reljeefne pind, jättes mulje, nagu kaunistaksid maalidel kujutatud daame tõepoolest juveelid. 1911. aastal võidab Klimpt Roomas Maailmanäitusel esimese auhinna. Tol ajal on tagataust veel kuldne, kuid hiljem muudab ta seda ning maalil on veel tänapäevalgi ühest nurgast võimalik vana maali tagatausta olemust silmata. Vasakule on paigutatud surma sümboliseeriv vikatimees ning paremal on kujutatud vertikaalselt samapikkusega inimeste hulka, kes sümboliseerivad elu. Surma pea on
endale ainult teejuhi rolli, mille mõjuvõim on küll tähtsusetu ja on pigem mingi fortuuna kui võime ja suurepärasuse asi. Ja see tähelepanujuhtimise liik käib rollide kohta; teine aga asjade eneste kohta. Me ei püüa igatahes üldse välja tõrjuda seda filosoofiat, mis praegu õitseb, ega mingit muud, mis oleks õigem ja kõrgem. Sest me ka ei takista, et see omaksvõetud filosoofia, ja teised seesugused, edendaksid dispuute, kaunistaksid kõnesid, ja neid rakendataks õpetamisametis ja kodanikuelus. Me isegi osutame ja kuulutame avalikult, et see filosoofia, mida meie sisse toome, ei saa nendes asjades olema kuigi kasulik. Ta ei ole käepärast, seda ei haarata möödaminnes, ta ei meelita aru eelarvamustega, ega lasku rahvahulga arusaamiseni, välja arvatud oma kasulikkuse ja tulemuste läbi. Olgu niisiis (kummagi poole õnneks ja heaoluks) kaks õpetuste emanatsiooni, ja kaks jaotust; sarnasel
kuuluks oma keerukuses justkui ideaalse uurimisainena psühhoanalüütikutele. (S. Freud ja psühhoanalüüsi populaarsus tollases Viinis). Klimti maale täidavad sageli rikkalikud ornamendid ja need sulavad figuuriga kokku juugendornament täidab nii daami moodsat kleiti kui ka seda ümbritsevat tausta. Olles võlutud bütsantsi kunstist, armastas Klimt eriliselt kuldvärvi. Ta kandis seda maalidele nii paksult, et tekkis reljeefne pind, jättes mulje, nagu kaunistaksid maalidel kujutatud daame tõepoolest juveelid. Peale esindusportreede näeb Klimti loomingus Salome ja Juuditi tõlgendusi ning teisi tolle aja moeteemasid, nagu suudlust, inimelu üldistust (noorus, keskiga, vanadus, surm). Tema teosed eemaldusid üha enam naturalismist ja kuigi kujutatavate inimeste pead on modelleeritud ümarplastiliselt, sulavad kehad, draperiid ja tagapõhi tasapinnalises värvilises mosaiigis, joonte ja spiraalide keerises. Klimt kaitses otsustavalt
annaabi.ee 
