aastat. Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on kujunenud õhukesed lamedad plankjuured ja õhujuured; puud kinnituvad ka liaanide abil. Lehed on enamasti suured, suurus varieerub vastavalt asukohale võras. Kasvukuhikud on kaetud karvade, lima või alglehtedega; pungasoomused puuduvad. Võsude kasv on kiire ja hootine; juurdekasvanud osad on algul värvitud või punased ning tugikoe puudumise tõttu lõdvad. Sage on kauliflooria (tüveõiesus) ja vastavalt kaulikarpia (tüveviljasus), mis on seoses nahkhiirtolmlemise ja suurte viljade levitamisega imetajate: lendoravate, ahvide, poolahvide, jt., poolt. Suurte viljade suured seemned võimaldavad idandite kiiret kasvu ja tagavad seega paremini pääsu valguse kätte. Õitsemine ja viljumine toimub aasta ringi, ühe ja sellesama liigi eri puudel ja isegi eri okstel eri ajal, mistõttu pole aspektide erinevusi. Ainult mõnel liigil esineb üheaegset
Juurestik on madal. Tüvede toestamiseks on kujunenud õhukesed lamedad plankjuured ja õhujuured; puud kinnituvad ka liaanide abil. Lehed ,on enamasti suured, suurus varieerub vastavalt asukohale võras. Kasvukuhikud on kaetud karvade, lima või alglehtedega; pungasoomused puuduvad. Võsude kasv on kiire ja hootine; juurdekasvanud osad on algul värvitud või punased ning tugikoe puudumise tõttu lõdvad. Sage on kauliflooria (tüveõiesus) ja vastavalt kaulikarpia (tüveviljasus), mis on seoses nahkhiirtolmlemise ja suurte viljade levitamisega imetajate (lendoravad, ahvid, poolahvid) poolt. Suurte viljade suured seemned võimaldavad idandite kiiret kasvu ja tagavad seega paremini pääsu valguse kätte. Õitsemine ja viljumine toimub aasta ringi, ühe ja sellesama liigi eri puudel ja isegi eri okstel eri ajal, mistõttu pole aspektide erinevusi. Ainult mõnel liigil esineb
puuhiiglastest ja umbes 25-30 (40) meetri kõrgusel paiknevast ülarindest, mille all paikneb veel 1-2 rinnet. Teine rinne on tavaliselt 15-30 ja kolmas 5-15 m kõrgune. Maapinnani jõuab vähe valgust. Vihmametsa puude koor on õhuke, sageli rohekas, korbata. Tüvede toestamiseks on moodustunud lamedad plankjuured. Puud on omavahel seotud ka liaanide abil. Puude vanus ei ületa arvatavasti 250 aastat. Sage on kaulifooria e. tüveõielisus ja kaulikarpia e. tüveviljasus. Puude suured viljad ja seemned tagavad tõusmete kiire kasvu ja konkurentsivõime. Õitsemine ja viljumine toimuvad aastaringselt ka sama puuliigi puhul, mistõttu kohtab korraga erinevas õitsemis- ja viljumisstaadiumis puid (Põldvere, E. Vihmametsad. www.keskkonnaveb.ee). Umbes pool maismaal elavatest taime- ja loomaliikidest elab troopilistes vihmametsades, kusjuures vihmametsade hävimistempo jätkumisel hävib lähiaastatel lõplikult kuni miljon taime- ja loomaliiki.
annaabi.ee 
