Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees. · II- KLASS LEHTSAMBLAD. Umbes 2/3 maailma sammastikust. Liike umbes 25 000. paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel. Tundra, soode ja metsade taimkattes domineerivad nad suurtel maa-aladel, avaldades suurt mõju pinnase niiskusesisaldusele. Gametofüüt kujutab endast püstist telge kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja pärislehtsamblad. Suuremat tähtsust omavad kaks viimast alamklassi. a) Alamklass TURBASAMBALAD. Turbasambla liikidel on üsna sarnane ehitus, sellepärast on
tallus. Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees. II- Klass lehtsamblad- Bryopsida. Liike umbes 25 000. paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel. Tundra, soode ja metsade taimkattes domineerivad nad suurtel maa-aladel, avaldades suurt mõju pinnase niiskusesisaldusele. Gametofüüt kujutab endast püstist telge – kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete – fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Kasv võib olla monopodiaalne või sümpodiaalne. Seoses sellega paiknevad sugulise paljunemise elundid ja sporogoon kas gametofüüdi tipus või külgharudel.
Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees. II- Klass lehtsamblad- Bryopsida. Liike umbes 25 000. paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel. Tundra, soode ja metsade taimkattes domineerivad nad suurtel maa-aladel, avaldades suurt mõju pinnase niiskusesisaldusele. Gametofüüt kujutab endast püstist telge kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Kasv võib olla monopodiaalne või sümpodiaalne. Seoses sellega paiknevad sugulise paljunemise elundid ja sporogoon kas gametofüüdi tipus või külgharudel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja
Helvikud on laialt levinud. Kõige sagedamini võib neid leida niisketes kasvukohtades: järvede ja jõgede kallastel, jäärakutes ja niisketes metsades rohu sees. II- Klass lehtsamblad- Bryopsida. Liike umbes 25 000. paljud liigid on levinud põhjapoolkera parasvöötmes ja polaaraladel. Tundra, soode ja metsade taimkattes domineerivad nad suurtel maa-aladel, avaldades suurt mõju pinnase niiskusesisaldusele. Gametofüüt kujutab endast püstist telge kauliidi, mis on kaetud lehetaoliste väljakasvete fülloididega. Tinglikult võib neid nimetada varreks ja lehtedeks. Varre alumisel osal tekivad paljurakulised risoidid. Harunemine on külgmine. Telgede kasv toimub tipmise püramidaalse raku jagunemise teel. Kasv võib olla monopodiaalne või sümpodiaalne. Seoses sellega paiknevad sugulise paljunemise elundid ja sporogoon kas gametofüüdi tipus või külgharudel. Klass jaotatakse kolmeks alamklassiks: lõhiskuprasamblad, turbasamblad ja
annaabi.ee 
