Lenini monument, asutustes tema portree või büst, – ta oli rahatähtedel, markidel, – surnukeha on balsameerituna Punase väljaku mausoleumis. Venemaa peale kodusõda • Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud raske kodusõjaga. • Alates 1918 kehtis Venemaal üheparteisüsteem. • Lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele Vabariigile (NSFV) laienes võim ka Ukrainale, Valgevenele ja Taga-Kaukaasiale. NSVL • 1922 aastal ühendati nimetatud riigid Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks (NSVL) – ametlikult olid kõik liiduvabariigid võrdsed, – tegelikkuses tähendas Vene impeeriumi taastamist keskusega Moskvas, – kõrgeim võim kuulus kommunistlikule parteile. Majanduspoliitika • 1920datel polnud kommunistide võim päris kindel, rahulolematud talupojad sundisid muutma senist röövellikku majanduspoliitikat.
lõpetada. Punaarmee elas selle rünnaku üle, kuid nüüd oli võidujooks, kes jõuab enne ettevalmistustega lõpule. Sakslased plaanisid vallutada linna kolmanda rünnakuga ja venelased tugevdasid oma kaitseliine. Kolmas rünnak Lahingu kolmas etapp oli kõige kriitilisem. Hitler otsustas operatsiooni Blau ümber korraldada. Kaukaasia naftavarud jäid kõrvale. 14. oktoobril anti välja käsk, mille kohaselt peatati kõik operatsioonid Ida-Euroopas ja keskenduti Stalingradile ja Kaukaasiale. Nüüd sai näha, kas suvisel pealetungil üldse mõtet oli. Punaarmeele anti korraldus rünnata ja sakslased ajada eemale. See tabas sakslasi ootamatult, nad taandusid u 300 meetrit, kuid tulemuseks oli vaid ummikseis, mille tõttu oli Stalingrad 8 muutunud Hitleri ainsaks mõtteks. Sakslaste vasturünnak oli väga tugev. Nad suutsid piirata sisse traktoritehase ning Punaarmee ei tulnud seda enam kaitsma, sest kui ta oleks kaitset
Tal oli suuri probleeme. Vägede formeerimine pealetungi alguses alles jätkus. Oli välja kuulutanud Siberis sundmobilisatsiooni, oli tarvis kõigepealt väeosadeks liita ja anda väljaõpe jne. Idarinne oli üle 1000 km pikk, sellises olukorras ei saadud tugev olla kogu rinde ulatuses ühtlaselt ja igal pool. Otsustas suunata löögid kolme erinevasse suunda, põhjapool võeti suund Atlasele, kus loodeti ühineda Jevgeni Milleri põhjarindega. Lõunaosas võeti suund edelasse, Põhja-Kaukaasiale, et ühineda Vabatahtlike Armee ja kasakavägedega. Rinde keskosas suund Volga jõele- Simbirsk, Kaasan, Samara. Tähendas seda, et erinevates suundades rünnakule läinud väed killustusid. Kõige tugevam oli tsentrum. Tiibadel tegutsevad üksused olid nõrgemad ja nende vahele kippusid tekkima tühikud. 1919 pealetung oli väga edukas. Laial rindel jõuti taas välja Volga jõeni, saavutati eelmise aasta pealetungijoon, Moskvani jäi u 400 km. 7.loeng- 5.märts
annaabi.ee 
