Oluline oli ka koksi kasutuselevõtt, mis pani aluse metallurgia arengule. Üleminek käsitöölt masinatööle võimaldasid suurendada kulutusi tervisehoiule ja haridusele. Inimeste elujärje paranemine põhjustas rahvastiku suur kasvu. Tööstusettevõtted ja töökohad koondusid linnadesse algas seal kiire linnastumine. Raudteede kastuselevõtt 19.sajandil võimaldas suuremahuli kaugvedusid ka sisemaal. See omakoda andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele: piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tegemisele, milleks neil olid paremad eeldused. Kuna vedu oli kallis kogunes metallimaake ja fossiilseid kütuseid leiukohtade lähedusse. 19. saj kiiresti suurenenud kaubavood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja tema kolooniate vahel
Hõive - valdav osa tööstuses Tegevuspiirkond - riik Maailmamajandus - alles kujuneb Industrialiseerimine algas Lääne-Euroopast ja levis üle maailma. Tekstiilitööstuse järel hakkasid arenema: metallurgia masinaehitus keemiatööstus klaasi tootmine aurutranspordi vahendid kaevandamine 6.Millised tegurid andsid tõuke geograafilisele tööjaotuse kujunemisele? Raudteede kasutuselevõtt 19. sajandil võimaldas suuremahulisi kaugvedusid (tõuge geograafilisele tööjaotusele). Eri piirkonnad spetsialiseerusid kaupade tootmisele, milleks neil olid eelised. Ebaühtlane loodusvarade jaotumine maal. Metallimaake ja fossiilkütuseid töötlevad tööstused tekkisid toorme leiukohtadesse (transport kallis) 7.Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi. Näide: Eesti rõivatööstuse ettevõte Baltika Mosaic ja Baltman nende toodetest asub Eestis peakorter Eestis
Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks on neil paremad eeldused. Tööstuslikud majandusharud, kus kaevandati maavarasid, said tekkida vaid teatud piirkondades. Segavaks faktoriks olid kõrged veokulud. Võrdõiguslike partnerite asemel kujunes eurooplaste huve teeniv koloniaalsüsteem. Maailm jagunes tööstusriikideks ning neile
annaabi.ee 
