madalamate ja kõrgemate põõsaste rühmad. Peahoonest kaugemal on kasutatud õrnema ja heledama lehestikuga liike, mis lasevad pargiaasa paista pikema ja suuremana. Peahoone rõhutamiseks on sümmeetriliselt lossi ette kahele poole istutatud kitsavõralised siberi nulu grupid. Peasissepääsu trepilt avaneb maastikule raamitud vaade. Raam tekib peaukse kohal asuvat rõdu toetavatest sammastest ja rõdu põrandast. Pargis leidub maalilisi maastikupilte ja suurepäraseid kaugvaateid. Nende loomisel on oskuslikult valitud eri värvi lehestikuga puid- põõsaid ning kasutatud lehtpuude-okaspuude värvi ja kuju kontraste. Peahoone otsaväljakut ilmestab põlistest pärnadest ring. Põhja poole jäävas looklevate teedega parkmetsas vahelduvad väiksemad välud tihedama puistuga, kus harilik pärn, vaher, saar ja tamm annavad ohtralt järelkasvu. Vanade puudega ääristatud ringtee kulgeb vee piiril, sealt avanevad vaated jõele.
Loodus allutati kunstile. Renessansaed tähendas eelkõige ruumiga manipuleerimist. Selle geomeetriline kompositsioon põhines keskteljel, mis lähtus maja keskelt ja millega ristusid kõik teised teljed. Sel moel oli võimalik luua aiaruume ning tõusvaid ja langevaid astanguid. Varasemad renesanssaiad olid pergolate ja hekkide abil jagatud eraldiseisvateks ja korrapärasteks osadeks, mis moodustasid võrgustiku, mille aluseks oli perspektiiv. Hiljem kasutati kallakutega kohtadel kaugvaateid luues erinevaid astanguid. Veejoad pandi purskama ülespoole tasapinda või joastikuna ühendama laskuvaid tasandikke. Kasutati uusi tõekspidamisi: sümmeetriast, harmooniast, tasakaalust, proportsioonidest Renesanssaedade kõige olulisemad komponendid on: igihaljad taimed, kivi, vesi, pergolad, lehtlad, kivist terrassid, trepid, skulptuurid, paviljonid Säilinud ja kuulsamad Itaalia renesansspärlid on Villa Castello (1537), Villa d´Este (1559), Villa Lante (1568).
nurkades poole akna kõrguseni. Tänu võimsale tornile ja raskepärastele vormidele mõjub kohati keskaegse linnusena, mis väljendub ka materjalide kasutuses: robustselt murrutatud graniit, koos krobelise krohvi ja soomusja kiltkiviga. Hoone fassaad on rütmistatud kahe suure kolmnurkse viiluga ning muudetud plastiliseks poolümarate eendite ja rõdudega, mis kokku moodustavad hästi rütmistatud terviku. Mõisa peahoone asub kõrgendikul ja pakub ka mõjusaid kaugvaateid. Monumentaalse värava juurest köidab pilku 40-meetrine sihvakas torn, viilud, rõdud, toekad korstnapiibud ning mahtude elav liigendus, mis rõhutab juugendile omast asümmeetriat. Uhke torn teeb ehitise tõeliselt suursuguseks ja veel kindluslikumaks muudab hoonet selle väiksed aknad, mis lasevad domineerida seinapinal. Juugendi veidi liialdav ja vanaaegne stiil avaldub ka interjööris. Madalalt võlvitud trepihall on ühtaegu nii keskaegne kui pehmelt juugendlik
annaabi.ee 
