Milline on selle geeni ülesanne fotomorfogeneesis? HY5 mutantidel, kes on kasvanud valguse käes, on selline väliskuju, nagu taimedel, kui nad on kasvanud pimeduses. HY5 on põhiline fotomorfogeneesi regulaator, olles transkriptsioonifaktoriks valgussõltuvatele geenidele Millist valgust neelab fütokroom ja mis on valgust absorbeerivaks struktuuriks fütokroomi molekulis Neelab punast ja kaugpunast valgust. Valgust absorbeerivaks struktuuriks on kromatofoor, täpsemalt avatud ahelaga tetrapürrool. Kuidas toimub fütokroomi vahendusel varju vältimise reaktsioon? Fütokroom tagab teiste taimede võra all olevate taimede kiirema kasvu ja seeläbi jõudmise varjust valguse kätte: Varjus on rohkem kaugpunast valgust kui punast valgust, kuna viimane on varjavate taimede poolt fotosünteesiks ära neelatud. Taimedel on pigment fütokroom, mis eksisteerib kahes
transpiratsiooni kui päeval Kui C3 fotosünteesil kulgevad primaarne CO2 sidumine ja redutseerimine paralleelselt ja samas rakuosas, on C4 fotosünteesil need protsessid ruumiliselt lahutatud ja CAM fotosünteesil ajaliselt lahutatud. Kasvu ja arengut reguleerivad valgusreaktsioonid Paljudel juhtudel on reaktsiooni sensibiliseerivaks pigmendiks Fütokroom. See pigment võib olla kahes olekus: punast valgust (660 nm) neelav vorm (Pr) ja kaugpunast valgust (730 nm) neelav vorm (Pfr). Ainult viimane indutseerib bioloogilisi vastusreaktsioone. Taimede reaktsioonid valguse suunale (fototropism) on seotud kasvuainete sünteesi ja jaotumisega. Fototropism tõusmete,võrsete,lehtede kasvamine valguse suunas, juurte kasvamine valgusest eemale. Tingitud auksiini liikumisest varjupoolele, kus stimuleerib rakkude venitumist. Gravitropism võrsete kasvamine ülespoole, juurte kasvamine allapoole
pikkus- ja kõrguskasv. Nende morfoloogiliste reaktsioonide tulemusel paigutub lehepind rohustus kõrgemal positsioonil ning võimaldab taimel tihedas rohustus rohkem valgust püüda. Lisaks otsesele varjutamisele kasutavad taimed ka valguse kvaliteeti (täpsemalt punase ja kaugpunase valguse suhet) kui signaali potentsiaalsete konkurentide lähedusest. Kuna naabrid kasutavad fotosünteesiks punast valgust, kuid peegeldavad kaugpunast valgust, siis on madal punase ja kaugpunase valguse suhe märgiks varjutamisest. Vastusena sellisele muutusele valguse kvaliteedis paljude taimeliikide pikkuskasv hoogustub 26. Mis puhul kaks liiki saavad kooseksisteerida? Põhjendage. Gause sõnastas printsiibi: 2 liiki saavad stabiilses keskkonnas koos olla ainult siis, kui nende nõudlused (limiteerivate tegurite suhtes) on erinevad. (LIMITEERIV TEGUR (e piirav
PAR fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus. Taimed tajuvad kui intensiivne on valgus ja ka valguse kvaliteeti. Pimedas kasvatavad taimed õhemaid ja suuremaid lehti, arvuliselt vähem, ja venivad palju pikemaks. Taimedel on tavaliselt pime seetõttu, et mingi muu taim varjab neid. Seega pikemaks kasvamine on katse saada kõrgemaks kui varjav taim. Fütokroomid taimed suudavad hinnata punase ja kaugpunase valguse suhet. Punast valgust taimed neelavad, kasutatakse fotosünteesis. Kaugpunast ehk infrapunast ei kasutata. Taim tajub rohelist varju oma kohal, mis tähendab taime jaoks halba. Kasvatatakse ka eelistatult neid organeid, mis püüavad limiteerivat ressurssi. Kui päikest palju siis hakkab limiteerima vesi, seega kasvatab suuremad juured. Valgust vähe, juured väiksed, vars pikk, et jõuda valguseni. Loeng 30.03.09 Populatsiooniökoloogia Üksiku populatsiooni kasv milliste reeglite järgi toimub populatsiooni arvukuse muutumine ja regulatsioon.
annaabi.ee 
