lühikese fotoperioodi korral on efekt (õitsemine) parem. Kriipsutage esitatud loetelust alla lühipäeva taimed: päevalill (Helianthus annuus), müürlook (Arabidopsis thaliana), nisu (Triticum aestivum), harilik peet (Beta vulgaris), soja (Glycine max) Nimetage fütokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes de-etiolatsioon(viib läbi PhyA- fütokroom A) varju vältimise reaktsioon(kaugpunane valgus soodustab) tsirkadiaansetes reaktsioonides – lehtede avanemine päeval ja sulgumine ööseks (kaugpunane soodustab lehtede avanemist, seemnete idanemine(punane valgus soodustab) päeva pikkuse tajumine ja vastavalt sellele õitsemise aeg Nimetage krüptokroomist sõltuvaid reaktsioone taimedes. Varju vältimise reaktsioon, õhulõhede avanemine, fototropism, de-etiolatsiooni teatud reaktsioonid. Milline kromofoor absorbeerib valgust krüptokroomi molekulis
• Asukohast võras („valguse“ või „varju“ leht) • Kõrgusest mullapinnast • Võra omadustest, lehe omadustest (kuju, suurus, pinnaomadused) Lehe energiabilanss • Kui neelatud kiirgus on suurem kui teised bilansi liikmed kokku, siis temperatuur tõuseb • Tasakaaluline temperatuur sõltub eelkõige vee auramise kiirusest ja konvektiivsest soojusvahetusest • Energiavoog sisse: neeldunud päikesekiirgus, neeldunud kaugpunane kiirgus teistelt kehadelt • Energiavoog välja: kaugpunane kiirgus, konvektiivne soojusvahetus, vee aurustumisega kaasnev soojuse eraldumine • Lehes seotud energia: fotosünteesi ja muu ainevahetuse käigus seotud Kui neelatud kiirgus on suurem kui teised bilansi liikmed kokku, siis temperatuur tõuseb • Tasakaaluline temperatuur sõltub eelkõige vee auramise kiirusest ja konvektiivsest soojusvahetusest
· Mille poolest erineb puude ja rohttaimede vari? Milliseid nende erinevustega seotud kohastumusi on täheldatud taimeliikidel, mis asustavad erinevaid kasvukohatüüpe? Puude varju puhul on valguse kättesaadavus väiksem kui rohttaimete varju puhul. Metsa rohtttaimed ei reageeri madalale R/FR suhtele, niidutaimed on selle muutuste suhtes aga tundlikud. R- tarbitav punane valgus. FR peegelduv kaugpunane valgus. Valgus sellised indikaatorid näitavad kas tulevikus tasub taimel ära hea konkurentsivõime või tugev kaitse herbivooride eest. · Kas taimed on võimelised maa-alust kasvuruumi otsima? Mis võiks olla taimede ruumitaju mehhanismiks? Füüsilised takistused mullas: kokkupressitud muld, kiviosakesed, juured, orgaaniline kõdu jms. Need takistused vähendavad juurte paigutamiseks vajalikku ruumi, raskendavad toitainete leidmist ning hõlvamist
võib omakorda fosforüülida 40. Kuidas toimub fütokroomi vahendusel varju vältimise reaktsioon? Varju vältimise reaktsioon seisneb selles, et fütokroom tagab teiste taimede võra all olevate taimede kiirema kasvu ja jõudmise varjust valguse kätte. Võra all olev valgus on küllastatud kaugpunasega sel põhjusel, et punane valguse neelatakse klorofülli poolt, aga kaugpunane mitte. Taimedel on pigment fütokroom, mis eksisteerib kahes vormis: punases (P r), mis soodustab taimede kasvu, ja kaugpunases (Pfr), mis pärsib taimede kasvu, vormis. Esimene muutub punase valguse toimel teise vormi ning teine kaugpunase valguse toimel esimesse vormi. Seega kaugpunases valguses eksisteerib ta enamasti P r vormis, mis soodustab kasvu, ning taim kasvab kiiremini, et vältida varjus kasvamist. 41