4. Milliseid materjale loetakse magnetkõvamaterjalideks? 5. Mis on ferromagneetiku peamagneetimiskõver? 6. Magnetmomendi definitsioon. 7. Kadudega ioonpolarisatsiooni tekkemehhanism ja põhilised seosed. 8. Materjalide jaotus vastavalt elektrijuhtivusele. 9. Dielektriku aseskeem ja dielektrikukadude arvutamine. Variant 3 1. Ferromagnetiku peamagneetimiskõver 2. n - tüüpi polarisatsioon 3. Lähikorrastatud ja kaugkorrastatus 4. Aatomi magnetmoment 5. Spontaanpolarisatsioon 6. Kuidas sõltub elektrijuhtide eritakistus temperatuurist 7. Milline on dielektrikus juhtivuskadude korral elektrijuhtivuse ja tan vaheline seos. Variant 4 1. Milliseid materjale loetakse kõvamagnetmaterjalideks? 2. p-tyypi pooljuhid 3. Defineerige molekuli dipoolmoment 4. Kirjeldage osalahenduskadude teket 5. Makroskoopiliselt ühtlase struktuuriga dielektrikute elektriline läbilöök 6. 7. I
Põhjenda. ( 2 punkti) Tahkistel sisehõõrde puudub, kuna puudub omadus voolata. 39. Missugune on järgmise füüsikalise suuruse tähis ja ühik? Molekulaarjõud. Pindpinevusjõud. Aine tihedus (roo) ühikuks 1 kg/m³ Pindpinevustegur ühikuks 1N/m 40. Mis on kristalltahkis? 41. Ideaalse gaasi mudel ja reaalse gaasi mudel. Sarnasused ja erinevused. Sarnasused: Erinevused: 42. Mida kujutavad endast defektid reaalsetes gaasides? 43. Mis on lähikorrastatus ja kaugkorrastatus? Sarnasused ja erinevused. Sarnasused: Erinevused: 44. Millisest parameetrist sõltuvad kõik ülekandenähtused?
lühiajaline jõud, käitub ta tahke kehana Tahked ained (tahkised) Tahkised säilitavad mehaanilise koormuse all oma kuju. Struktuurilt ja omadustelt jagunevad tahkised mitmesse alarühma: Monokristallid, Polükristallid, Amorfsed ained, Keeruka ehitusega tahkised Monokristallid Koosnevad aatomitest, molekulidest või ioonidest, mis asuvad kindlates ruumipunktides, kristallvõre sõlmedes. Aatomite, ioonide ja molekulide vastastikune asend monokristallis kordub suurematel vahekaugustel – kaugkorrastatus. Osakeste paigutuse korrapärasus väikestel vahekaugustel - lähikorrastatus Polükristallid koosnevad paljudest monokristallidest. asetuvad ebaregulaarselt tavaliselt tekkivad sulanud ainete jahtumisel. Kõiki kristalseid aineid iseloomustab kindel sulamistemperatuur Amorfsed ained neis esineb ainult lähikorrastatus, amorfsed ained on isotroopsed, sellesse tahkiste rühma kuuluvad anorgaanilised klaasid ja paljud orgaanilised ained, sulamistemperatuur puudub, see
annaabi.ee 
