Konservatiivne e substantsiaalne kommunitarism - lähihorisont. Käsitleb indiviidi väga tugevalt ühiskonna juurde seotuna konservatiivne seotus. Et indiviid saaks oma ajas ja ruumis mõistlikult eksisteerida, vajab ta pärandunud eluvorme (nt eesti keel eestlaste jaoks). Väärtustab traditsioone, sh moraali.Tuleb olla tähelepanelik kõige selle suhtes, mis on püsinud pikka aega, see on läbinud ajaproovi ja seda peaks usaldama. Universaalne e egalitaarne kommunitarism - kaughorisont. On pigem kriitiline meile pärandatud eluvormide suhtes. Inimesed on autonoomsed subjektid, kes ise enda eest otsustavad. Neil on otsustamise õigus ja kohustus. Liberaalne kommunitarism - kõige rahulikum neist kolmest. Pole võimalik tunnistada ei sisehorisondi ega välishorisondi primaarsust. Liberaalse kommunitarismi meelest on kõigis ühiskonnastumise vormides potentsiaal, kujundamaks täisväärtuslikku elu. Sotsiaalne elu
Moraal pretendeerib universaalsusele, lojaalsuse tingimuseks on iga inimese vabadus ise eesmärke seada. Seega on iga eraldivõetud inimese elu, huvid ja vajadused võrdselt väärtuslikud. Sellisel inimesepildil on kindlalt üks positiivne külg – alati peab olema aus tasakaalustatus, ei tohiks olla võimalik, et ainult mehhaaniline enamus oma ülekaalu realiseerib. Universaalse kommunitarismi jaoks nii lähihorisont (nt hoolitsus oma lähedaste eest) kui kaughorisont (nt Euroopa solidaarsus) pigem aimatavad. Kirjeldatud horisondid võivad formeeruda ümber hoopis etnotsentrismiks, sallimatuseks mitteomade suhtes. Esitatud universaalse kommunitarismi seisukohad räägivad lausa ühise maailmariigi kasuks ning on vastukaaluks konservatiivsele kommunitarismile, mis, panustades lähihorisondile, eirab tõsiasja, et riik ja tema loodud kord on midagi suuremat kui perekond ja klann. Kuid samas on täheldatav tendents, kus tuleks
nagu rass, religioon jne ja pakkuma täisväärtuslikku kohta erinevatele ühendustele. Liikuda tuleb lepinguliste eluvormide juurde, riik kui raamühiskond ei saa propageerida üksnes üht eluviisi. Küll aga jääb konservatiivse ühiskonnamudeli puuduseks see, et riik organiseerib neid lähihorisondist lähtuvalt vajalikke homogeenseid ühendusi, gruppe. 2. Universaalne kommunitarism – kaughorisont. Universaalse kommunitarismi jaoks on inimesed autonoomsed indiviidid, kes enda eest ise otsustavad. Neile kuulub samaaegselt nii otsustamise õigus kui ka kohustus. Selles arusaamas on oma loogika, sest olgu nende pärandatud eluvormidega kuidas on, lõpuks peab indiviid ikkagi ennast ise arendama ja kujundama, distantseerudes nii või teisiti talle pärandatud ühiskonnast. Seega selline täisväärtuslik elu saavutatakse tehes vabu valikuid, mille