eluvormide suhtes. Inimesed on autonoomsed subjektid, kes ise enda eest otsustavad. Neil on otsustamise õigus ja kohustus. Liberaalne kommunitarism - kõige rahulikum neist kolmest. Pole võimalik tunnistada ei sisehorisondi ega välishorisondi primaarsust. Liberaalse kommunitarismi meelest on kõigis ühiskonnastumise vormides potentsiaal, kujundamaks täisväärtuslikku elu. Sotsiaalne elu koosnebki paljudest ühisvormidest, mis saavad alguse millestki väikesest, kuid ulatuvad kaughorisondini välja (nt perekond, EL jne). Indiviidi vastutuse tase on lähihorisondi puhul suurem - lähedaste ja oma kaasmaalaste eest ollakse nõus rohkem vastutama kui võõraste eest. Liberaal-kommunitaristlik põhiseadusteooria: Rahvusriik peab olema võimeline avama ennast nii sisse- kui ka väljapoole. Avanemine väljapoole on seotud kolme tendentsiga: siirdumisega Euroopa Liitu, rahvusvahelise õiguse rolli kasvuga ja inimõiguste jätkuva seadustamisega
Inimene elab läbi ning vajabki mitmeid ühiskonnastumisi. Eelduslikult pole võimalik tunnistada ei sisehorisondi ega välishorisondi primaarsust, liberaalse kommunitarismi on kõigis ühiskonnastumise vormides potentsiaal, kujundamaks täisväärtuslikku elu. Tundub, et toodud seisukoht peegeldab adekvaatsemalt ning õigemini kommunitarismi kokkukuulumise ideed. Sotsiaalne elu koosnebki paljudest ühisvormidest, mis saavad alguse millestki väikesest, kuid ulatuvad kaughorisondini välja. Lähihorisondi puhul on indiviidi vastutuse tase suurem – lähedaste eest ollakse valmis rohkem välja panema; kui vastutust õpitakse tundma kitsamast ringist alates, siis vastutuse järgmised astmed tähendavad konventsionaalse moraali ületamist – isegi inimkonna moraali tekkimiseni, mis on positiviseeritud inimõigustes. Liberaal-kommunitaristlik põhiseadusteooria: Tänapäevased põhiseadused võimaldavad luua erinevaid ühendusi ja tekkida erinevatel ühendustel
Eelduslikult pole võimalik tunnistada ei sisehorisondi ega välishorisondi primaarsust, liberaalse kommunitarismi on kõigis ühiskonnastumise vormides potentsiaal, kujundamaks täisväärtuslikku elu. Tundub, et toodud seisukoht peegeldab adekvaatsemalt ning õigemini kommunitarismi kokkukuulumise ideed. Sotsiaalne elu koosnebki paljudest ühisvormidest, mis saavad alguse millestki väikesest, kuid ulatuvad kaughorisondini välja (n perekond, EL jne?). Lähihorisondi puhul on indiviidi vastutuse tase suurem – lähedaste eest ollakse valmis rohkem välja panema; kui vastutust õpitakse tundma kitsamast ringist alates, siis vastutuse järgmised astmed tähendavad konventsionaalse moraali ületamist – isegi inimkonna moraali tekkimiseni, mis on positiviseeritud inimõigustes. Liberaal-kommunitaristlik põhiseadusteooria:
annaabi.ee 
