ja muuga. Aga kas see tagab meile kindlat ja tugevat riigikaitset, vahe usutav. Selleparast oeldakse et rahvas on korgeim voimukandja, kuna valida saavad ainult kodanikud. Kas oskame naha end kodanikuna moistes riik? Tundub kuidagi kauge ja korge, meist valjaspool asuv.Kodanik tahab oigustatult teada, miks sunnivad uhed voi teised poliitilised otsused, et neid siis hinnata. Hindamiskriteeriumiks votame kas positsiooni, heaolu tousu voi languse lahtuvalt iseendast. Kaugeleulatuvamaid hinnanguid on raskem teha, sest need pole veel kaega katsutavad. Kodanikuna oleme valinud oma esindaja nii kohalikule kui ka riigi tasandile, kus tehakse meile lahemaid voi kaugemaid otsuseid.Kuid kas oleme moelnud, et koos oma haalega ei saa me ara anda vastutust? Kaudselt vastutame kogu valitsemisaja koos oma saadikuga. Oli ju valik minu enda tehtud, seega saab see olla parimatest parim. Koik kodanikud ja isegi muu rahvas voiks kusida endalt et, kas kodanikuna
kohene efekt. Ühiskond muutuks tsentraliseeritud keeldude ja käskude najal justkui ohutumaks ning ettemääratumaks. Siiski on ülemääraste keeldude kaugemaks tagajärjeks siiski valikuvabaduse pärssimine ja vastutusvõime vähenemine. Keeld ja selle järgimine nihutab personaalse vastutuse ühiskondlikuks. Käsutäitja võib kehtestatud piiridesse jäämise korral unustada käsu ja keelu üldisema sotsiaalse konteksti. Käsutäitjast saab käpiknukk, kes ei loo kaugeleulatuvamaid seoseid. Kirjeldatud ideed võib illustreerida näiteks liikluses kehtestatud kiirusepiirangutega. Mis juhtuks kui kaotada Eesti maanteedel ja tänavatel täielikult kiiruspiirangud? Kas kihutajate osakaal kasvaks pööraselt suureks? Vaevalt. Talvise lumesajuga ei soovi ka kõige hulljulgem juht maanteedel eriti üle kaheksakümne sõita. Veelgi enam; linnatänava ääres palli mängivate laste läheduses ei taha vähegi sõidukogemust omav juht isegi viiekümnega kihutada
9 Vaadates uurimistöös esitatavaid diagramme, kus tulemused on antud protsentides, võib tekkida kiusatus järeldusi teha seal, kus neid tegelikult teha ei saa. Põhjus on selles, et kuigi kolme- kuni viieprotsendine erinevus võib tunduda järelduste tegemiseks piisav, tuleb siiski arvestada, et absoluutarvudes vastab see kõigest ühele-kahele inimesele. Seetõttu ei saa nii vähe erinevate tulemuste põhjal kaugeleulatuvamaid järeldusi teha, sihtgrupi väiksusest tingitud viga on liiga suur. Kui mõne küsimuse puhul oli vaja selgemate tulemuste saamiseks (või ei olnud poiste ja tüdrukute käitumises praktiliselt mingeid erinevusi) vaadelda vastuseid ainult klasside kaupa (jättes poiste ja tüdrukute vastuseid eristamata), siis võeti igas klassis aritmeetiline keskmine mõlema soo vastuste protsentidest. See tähendab, et näiteks 5. klassi tulemuse saamiseks võeti aritmeetiline keskmine 5. klassi poiste ja 5
kõrvaletõrjumist, millega Eenpalu oli eriti tihedalt seotud. Eenpalu mõtteavaldused: tema mõtetes hakkas üha enam domineerima kõikvõimalike vaenlaste otsimine. Vaenlasteks luges uue PS vastaseid, Pätsi ja tema valitsuse vastaseid, kõiki neid, kes tahaksid taastada erakondliku tegevuse, kõik need, kes ei osale aktiivselt rr tegevuses (mitte ainult vastaseid, vaid ka neid, kes lihtsalt laiskusest jne ei pea vajalikuks rr-ga koostööd teha). Eenpalu planeeris rr jaoks rohkem ja kaugeleulatuvamaid tegevusi, kui valimiste teema. Võimalikud, et sisemiste erimeelsuste tõttu rr siiski kauem ei püsinud. Võimulolijate vahel olid sidemed ainult poliitilised, sõbrad nad ei olnud. Rr otsene tegevuseesmärk jääb veidi hämaraks, 38 aasta kevadel aga tegutses väg aktiivseks. Valimistel taas 80 valimisringkonda. Rr seadis igas ringkonnas üles 1 oma kandidaadi. Samaaegselt võimas propagandakampaania nende 80 toetuseks. Veelgi
annaabi.ee 
